Amandus Adamson 1855–1929 Vaade Pakri saarelt. 1894

Amandus Adamsoni maalilooming on hästi teada, kuid haruldane. Meisterliku vormieksperdina tuntud skulptori maale on teada vähe, eriti aga tema üksmeelselt parimaks loomeajaks kiidetud 1890ndatest, mil tal oli käsil „intensiivne õitsenguperiood” (Tiina Nurk). Peterburis ja mujalgi õppinud Adamson leidis uue hingamise hoopis kodu lähedalt Paldiskist, kus ta maalis merd ja mereelu. Panoraamset pilku raamivad siin kaljurahnud, kuid võrdse siirusega tajub kunstnik nii loodus- kui maalikeskkonda. Murtud vormide ja lauge mere vastandusest sünnib õrn pinge, kaugusesse suunatud pilk avardab pildiruumi kummalisel moel. Motiiv on veidi ootamatu, kuid kaalutud ning väljapeetud. Juba sellest piisaks, et Eesti kõigi aegade ühe olulisema kunstniku tipp-perioodist pärit äärmiselt haruldast maali pidada millekski enamaks kui meisterlikuks koduvaateks