Eduard Wiiralt 1898–1954 Eesti neiu. 1942

1930ndate lõpust elab Wiiralt viis aastat Eestis, mõeldes endiselt Pariisi peale. Lahkumine oli ju sunnitud ning ta peab oma päevikut prantsuse keeles (!) ja näeb unes ennast ühes sealses lokaalis plaate graveerimas. Ometi tõestavad mitmed tema toonased tööd, kuivõrd tajus Wiiralt kodumaa hirmu vabaduse kaotamise ees ning sellele kaasa elas. „Eesti neiu” on paljude erinevate variantidega töö (näiteks on hiljem muudetud neiu silmi suuremaks). Töö modelliks oli keegi Ada Sulling, kuid on liikumas ka kuulujutt, et Wiiralt andis talle meelega veidi ümaramad näojooned, et viimane meenutaks toonase omavalitsuse juhti Hjalmar Mäed. Siiski on siin pigem tegu rahvusliku tüübi otsingutega. „Mõte, et just niisuguses kahtlusteta lihtsameelsuses peitub elujõu, püsimise saladus, pidi Wiiraltil pähe tulema ajal, mil võitlus olemasolu eest muutus eriti elementaarseks,” kirjutab Mai Levin.