Silvia Leitu 1912–1969 Natüürmort. 1952

Silvia Leitu oli üks neist kunstnikest, kes jõudis Eestis enne põgenemist küll esindusliku kunstihariduse omandada – Leitu õppis Pallases Nikolai Triigi juures -, ent kelle parimad loomeaastad pidid algama juba välismaal elades. Seetõttu teatakse Leitu loomingut Eestis vähe, kuid väliseestlasena Euroopas elades suutis ta end laiahaardeliste kunstiprotsessidega siduda.
Leitu akvarell võtab võluvalt kokku vahetult pärast II maailmasõda Lääne-Euroopas elanu olukorra. Hetkeks lauanurgale unustatud teeklaas ja pildilt lahkuma kippuv kodune kann peegeldavad väikekodanluse igapäevast rutiini, kuid samas teatab lahtilöödud ajaleht järjekordsest kriisist Prantsusmaa endises koloonias Süürias. Lisaks ajastutruule dokumendile peegeldab see meile kolonialismi-järgse eurooplase kahevahel olekut, millest siinsetel eestlastel ilmselt aimugi polnud: soovile taastada sõjaeelne rahulik easy-listening meeleolu segavad vahele koloniaalpärandist tõukuvad ärevad teated Lähis-Idast.