Veedan oma viimase loomingulise ja muu aja suuresti Muhu kodus, kus on valminud ka antud maal Akendeta salapära. Minu jaoks kannab see töö laiemat filosoofiat, et kuidas ja millest me ennast ja oma tuba siis valgustame, kui aknaid ei ole, kui sees on pimedus ja kas on?

On see teadmatus ja ärevus selle ees, mida me pimedas ei näe või on see pigem eneserahu, milleks pimedus võimaluse annab, süvenemaks sellesse, mis avaneb meis siis, kui oleme valguseta vaikuses.  Nii kujutangi siin sellele kõigele mõeldes  “akendeta maja”, taamal mulle armas ja tüüpiline muhu maastik oma saaremaises lihtsuses.