Mauri Gross 1969 Selge ilm. 2025 - 2026

Pöördel: MAURI GROSS /.../ "SELGE ILM" 2025/26

Mauri Gross kombineerib enda sõnul oma teostes klassikalise maalikunsti tehnilised lahendused ning kaasaegse kunsti abstraktsed võtted. Argisuse jälgimine läbi ajatu teemakäsitluse toob vaatajate ette igapäeva pühalikkuse, jättes ühtlasi ka ruumi tõlgendamiseks ning filosoofiliseks mõtiskluseks.

Selle aasta veebruaris kirjutas Gross: “Oma viimase aja loomingus tegelen jõuliste ja elujõuliste võsapuhmastega. Selle näilisele üksluisusele pakuvad tasakaalu totaalsed peenrad. Neid maale luues olen loobunud foto- ja muu pildimaterjali kasutamisest, et hoida meel puhas ja luua visioon enda sees – ilma kõrvalise teksti või kujundita. See on minu jaoks midagi matemaatilist: null on puhas lõuend, esimene pintslitõmme on üks, nende kaudu sünnib puhta meele ja visiooni vahendusel midagi uut – kaks.

Kunstnik vajab seisundit. Visiooni. Summat. Nagu heas seeneraamatus, kus eksitusest vabastab mitte foto, vaid kirjeldus – kogemus ise muutub visiooniks ja loob inimesele võimaluse. Koroonaeelsel ajal olin loonud endale visiooni maalida realistlikku võsa suures formaadis, lapsikult ja lapsepõlve meenutades: lepavõsa, kontpuuvõsa ja oma absoluutset lemmikut – pajuvõsa. Vaadates, kuidas üks liik vallutab invasiivselt terved maa-alad, läksid vahel peopesad higiseks. Kas seda maalida oleks mõttetus – maalida nii, nagu ma seda ette kujutan, nii et sellel oleks mõte?

Algne visioon lähtus lapsepõlves kodu lähedal jõeluhtadel nähtust ja aastakümneid hiljem sotsiaalmeedia vahendusel lõputult jagatud lageraielankide piltidest, kus ei olnud enam isegi võsa. Olles looduses palju viibinud ja esivanemate kaudu maaga seotud, olin märganud kohti, mis ajas kiiresti tundmatuseni muutuvad. Esimene muutuja söötis maal või lageraielangil on taimestik – sealhulgas võsa.”