Alfred Kongo 1906–1990 Kimp. 1986

Pöördel: A. Kongo temp. 86

Alfred Kongo lõpetas pealesurutud siseeksiili 1950ndatel ning hakkas siis taas aktiivsemalt maalima: peamiselt kodukandi Võrumaa talusid, aga ka natüürmorte. Kongo jaoks polnud eriti oluline, mis esemed parajasti tema maalile sattusid. Hoopis enam huvitus ta värvide ja vormide küsimustest, mistõttu tema kunst hakkas lähenema peaaegu et abstraktsele kunstile. Kui ta 1976. aastal avab näituse, kirjutab kriitik Eha Ratnik: “Natüürmortides köidab teda esemete värvide ja nende kooskõlade mitmekesisus.” 

Natüürmorte lõi Kongo sageli. Ühes leheartiklis öeldakse: “Maalid valmivad tavaliselt ühe-kahe seansiga. Midagi pole tema temperamendile võõramat kui liigne viimistlemine. Vastupidi, A. Kongo maalid võivad esimesel pilgul näida isegi etüüdlikud, aga selline ongi taotlus – säilitada esmase elamuse vahetus. Sageli jätab ta aluspõhja siit-sealt katmata, et veelgi suurendada koloriidilist värskust. Selline improviseeriv töötamislaad tekitas akadeemilise maalikooli pooldajais omal ajal pahameelt.”