Rein Tammik 1947 Õhtu. 1991

All paremal: TAMMIK 91

Rein Tammik oli Eestis tuntud hüperrealistlik autor, kelle irooniline ning mänguline laad tsiteeris tihti ka kunstiajaloost tuttavaid motiive või repliike. 43-aastasena kolis ta 1990. aastal Prantsusmaale ning elab sellest ajast peale seal. Tema laad muutus: asemele tulid vanameisterlikud realistlikud maalid.

Siin on ta maalinud ühe oma esimestest Prantsusmaa maalidest – efektse, lummava ja hoogsa õhtuse vaate. Värske lähenemine annab tunnistust Tammiku maalilaadi otsustavast muutumisest, ta on leidnud midagi uut – hüperrealistlike detailide asemel on nüüd hoogne pintslikiri, säravad värvid, loodusmulje. Tammik ise on rääkinud: “Arvan, et maalikunst ei suuda ega pea midagi uurima ega lahkama, selleks on olemas teadlased ja hästi finantseeritud laboratooriumid, luurevalitsused  ja eriteenistused. Kaunid kunstid on head iseeneses. Neid pole võimalik millekski ära kasutada – ja see ongi kaunite kunstide ülim mõte. Prantsusmaale tulles lõpetasin enda piinamise küsimusega, kuidas ajaga kaasas käia. Eestis oli mul vaid üks paariaastane periood, kui maalisin pastellidega natuurist. Põhilise aja tegin seda, mida ma praegu nimetan päkast väljaimemiseks: tahtsin maailmale midagi  öelda. Prantsusmaal kukkus välja niimoodi, et polnud vaja midagi maailmale öelda, sest keegi ei oodanud seda mult. Kõik ümberringi ootasid, et maaliksin Normandiat. Mõistsin, et võib väga hästi maalida ka nii, et silm näeb ja käsi mõtleb. /…/

Prantsusmaal natuurist maalima  hakates aga mõistsin, mida kõike ma veel ei oska. Olin oma pilte uputanud, pritsinud neid varjudesse … Kõik see oli enese ja teiste petmine, katse väliste võtete abil jätta muljet, et asi on sügav ja meisterlik. Värvikombinatsioon, mis jääb natuurist maalides mällu, aitab ateljees hiljem ükskõik mida teha. Vaatlemine üksi ei aita, peab ka värve segama,  neid lõuendile panema. Sellega täidab kunstnik oma ajus kohta, mida arvutimaailmas nimetatakse püsimäluks. /…/

Puhas maalikunst tegeleb koloriidiga ja struktuuriga, pintsli või mõne muu instrumendi (näpp, spaatel) käsitlemisega, seal pole võõraid elemente. Kusjuures kõik pildi osad peavad olema võrdse tähelepanuga teostatud, ühes  stiilis läbi töötatud.