Andrus Johani 1906–1941 Figuurietüüdid. 1936

All paremal: AJ.

Pöördel autori abikaasa märge: Figuurietüüdid Värviline pliiats 1936

Andrus Johani kuulub 1930. aastate Pallase koolkonna kunstnike tippu koos sõprade Kaarel Liimandi, Nikolai Kummitsa, Aino Bachi ja Hando Mugastoga. Toonane näitusekriitika märkas esimesena nende teoseid, eksponeeritud näituste kesksel kohal. Need kunstnikud defineerivad tänaseni paljuski 1930. aastate kunsti ja Eesti versiooni realistlikuma kujutusviisi tagasitulekust. See tõusis poliitiliselt pingelises õhustikus moodi kõikides Euroopa maades, ka demokraatlikul Prantsusmaal, mille trende Tartu Pallases jälgiti. Taandumas oli 1920. aastate avangard. 1936. aastaks oli Andrus Johani lõpetanud Tartus Kõrgema Kunstikooli Pallas, arendades oma võimeid vabakutselisena. Joonistus on analüütilise lähenemisega – käte kujutamine on üks raskemaid väljakutseid kunstnikule. Kaks meest, pillimängija ning kuulaja, on riietatud lihtsalt, ent kummagi peas on 1930. aastate trendikaim kaabu (Panama või Trillby / Fedora), mida propageerisid Hollywoodi filmid kas šikkide detektiivide või ohtlike gängsterite peas. Andrus Johani joonistas kaabud kergelt viltu, nagu filmideski. Joonistus oli kaua varjul abikaasa Helene Mugasto-Johani isiklikus kogus, seejärel erakogus. 1998. aastal ilmus kirjastuses Kunst kogumik „Andrus Johani oma ajas“, mille koostas kunstniku abikaasa, kaua aega suurim Andrus Johani loomingu asjatundja.