Nikolai Kormašov 1929–2012 Tartu hoov. 1960

All vasakul: НКорм. 60.

Hoovide ja õuede kujutamise traditsioon on Eesti kunstis alguse saanud juba 20. sajandi alguses. Agulinurkade ülesmaalimine ei olnud niivõrd sotsiaalkriitiline, vaid pigem romantiline tegu. Siinses miljöös tajuti teatud salapära ja inimlikkust, mida moderniseeruvas maailmas oli autoritel keeruline leida. Nikolai Kormašov on maalinud ilmselt Karlova linnaosa, kus 1960ndatel elasid mitmed olulised autorid. Tema pilk libiseb rütmiliselt kaugusesse, tekivad uued ja uued tsoonid, mida ta liigendab majaseintega. Omaette rütmi loob lumi: valged laigud ühendavad ja ühtlustavad geomeetriliste vormide rütmi ning liidavad selle lõpuks valge taevaga. Huvitav on Kormašovi otsus eelistada anonüümsust: näeme vaid mõnda üksikut akent, ülejäänu moodustub tummadest seintest ning ühtegi inimest pole näha. Ilmselt pidi seegi kaasa aitama miljöö ja atmosfääri kujutamisele.