Enno Ootsing 1940 Õhtu jõuab. 1997

All paremal: E. Ootsing 1997 1997

Enno Ootsing on öelnud, et lapsepõlvekodu Räpina loodus kui ka maatööd on jätnud temasse sügava jälje. "[--] Olen maapoiss. Oskan mitmeid toonaseid maatöid: vikatiga niitmist ja vikati pinnimist, hoburakendiga põllutööriistadega äestamist, vedrutamist, kartuli muldamist ja muud. Olen olnud ka karjapoisi ametis, näinud päikesetõusu, hommikust udu ja kastet, ligunenud lehmadega vihmast märjal lepikuserval. Eks siit ka see kontakt loodusega. [--] On tõsi, et mitmed maastiku- ja olupildid püsivad mu mälus siiani eredad."

Nende mälestuste üheks avaldumisvormiks Ootsingu kunstis on loodusmotiivide rohkus. Maal Õhtu jõuab on kui mõtteline tagasiränd lapsepõlve suvedesse, mil sai kuulata räästa- ja suitsupääsukeste laulu ning imetleda linde endeid – nende pesad ehtisid kunstniku kodukohas mitmesuguseid hooneid.