Kaljo Põllu 1934–2010 Eesti maastik. 1975

All vasakul: Eesti maastik. Metsotinto 41/50

All paremal: K. Põllu, 1975

Kui sari „Kalivägi“ (1978-1984) kehtestas Kaljo Põllu reputatsiooni soomeugri väikerahvaste müütilise maailmapildi tundja ning visualiseerijana, siis siinses „Eesti maastikus“ on lähtutud sellest samast metsotinto graafikatehnikast ja sõnumist. Linnupesa sümboolikat võiks laiendada tervele maale ja rahvale – see on koht, kus kasvatakse tugevaks ja õpitakse tormidele vastu seisma. Eesti maastik tähendab siin pankrannikut ja tuulist merd, lõputut osooni, kaitsvat puud ja hahetavat hommikut. 

Kaljo Põllu oli erakordselt järjekindel oma teemades ja graafikasarjades, laiendades nende mõju ka kunstitudengitele (teaduslikud ekspeditsioonid põlisrahvaste juurde), mis hakkas pikas perspektiivis mõjutama eesti tarbekunsti ja graafikat. 2004. aastal avaldas Kaljo Põllu uurimusliku raamatu „Hiiumaa rahvapärane ehituskunst“, andes panuse kunstniku kodukoha etnograafilisse ja antropoloogilisse tõlgendusse.