Linda Kits-Mägi 1916–1990 Roosid vaasis. 1965

Ülal paremal: Linda Kits Mägi 65

Usutavasti meenub igale Tartu kunsti püsivaatajale Linda Kits-Mäest mõeldes ikkagi eelkõige seesama vaikeluline maali-ilm: mõni lihtne mööblitükk – tool või laud –, draperii, lillekimp, igapäevane tarbeese, mida harilikult tema lihtsuses ei märgatagi,” kirjutati Kits-Mägi kohta 1980ndate lõpus. “Siiani on meeles, kui palju ja missuguse üllatusrõõmuga kirjutatakse lihtsate asjade avastamisest ja neist toe leidmisest Debora Vaarandi luuletuses “Lihtsad asjad”. Ei mäleta aga eriti, et kujutavas kunstis, kus just “lihtsad asjad” on ajast aega põhjust andnud inimestel rõõmu, rahu, vaikust, kauni hetke peatumist lasta endast läbi voolata, selle abil nagu puhastuda – et sellel žanril mingit meeleolu loovat või avastuslikku väärtust oleks märgitud. Seda enam tahaks imetleda kunstnikku, kes ei näi üldse väsivat neid oma rahulikrõõmsa ja armastava pilguga jälgimast, ikka ja jälle neist uusi kompositsioone välja võludes: kord hapralt õrnu, kord julgelt hoogsaid, daamilikult hooletuid, pidulikult säravaid või asjade omavahelise seose ja pildi allkirjastamisegagi vaikset huumorit lisavat.