Mall Nukke 1964 Zeusi noorus. 1994

All keskel: MN 94

Mall Nukke oli üks 1990ndate nn uue kunsti defineerijaid. Tema popilikud kollaažid, kus ta kasutas märke, pilte ja viiteid kaasajale, kehtestasid teistsuguse vormikeele. Vaimukus ja mängulisus, millega Eesti kunst pole kunagi just üleliia silma paistnud, olid korraga näitusesaalides. Sealjuures kasutas Nukke pealkirjades sageli vihjeid hoopis antiikajale või -mütoloogiale. Seda tegid mõned teisedki toonased noored autorid: ilmselt nähti igavikulise antiigi ning ajaliku 90ndate tormlemise vahelist sidet irooniliselt.

Ta ise ütles ühes 1994. aasta intervjuus: “Ideed iseenesest on Lääne kunstis väga palju viljeldud. Mina teen seda siiski omamoodi, läbi iseenda ja oma kultuuri. Huvitav on jälgida, kuidas massimeedia süstitakse “keskmisesse” inimesse, kuidas see lõpuks kujundab nende maitset ja suhtumisi. Põnev on analüüsida nn seebioopereid, arvata, kuidas nad mõjuvad keskmisele vaatajale. See on täiesti omaette elamus. Nende tööde puhul on eriti oluline kvaliteet. Varem joonistasin pilte Lääne ajakirjadest ja ajalehtedest lihtsalt maha. Siis aga märkasin, et aiakirjafotode koloriit on hiljem mõnest kohast ülemaalitult märksa naturaalsem ja loomulikum. Nii hakkasingi tegema kollaaže, kuigi algselt see eesmärgiks polnud. Lihtsalt sobisime stiililt.”