Andrei Jegorov 1878–1954 Vesiveski. 1938

All paremal: A. Jegorov 1938.

Idüllimaalijatest torkab esmajoones silma muidugi Andrei Jegorov. Tema vene kunstist mõjutusi saanud laad ei tunnistanud elu ängilisemat poolt, vaid näitas kõike kirkas valguses, kust puudusid igasugused konfliktid. Rahu ja vaikus, sulandumised ja harmoonia olid Jegorovile südamelähedased ning nende kujutamisel oli ta äärmiselt hoolikas. Võime võtta ükskõik millise ruutsentimeetri tema maalil ning näha, millise hoolega on Jegorov selle läbi maalinud. Olgu selleks puude peegeldused jõeveel, rohekalt summutatud toonides puud või koloriidi mõttes maali peasündmuseks kujunevad erkpunased katused – maalitud toonis, mida Eesti kunstnikud julgesid harva kasutada, peljates ilmselt selle liigset emotsionaalsust. Jegorov ei ole kartnud, tema jaoks kuuluvad tugevamad tunded samuti kunsti juurde ning punased päikesevalguses kümblevad katused väljendamas elurõõmu ja elutahet on selle tõestuseks.