Richard Uutmaa 1905–1977 Talvine maastik. 1958

All paremal: 58 R. Uutmaa

Talvemaastikud on Eesti kunstis olnud võrreldes suve- ja kevadvaadetega olnud veidi alaesindatud. Richard Uutmaa näitab oma teosega, et maaliliselt on võimalik ka valgete lumepindadega olla piisavalt mitmekülgne, et moodustuks nüansirohke tervik. Uutmaale, aga laiemalt 1950ndate Eesti maalikunstile üpris iseloomulikult on motiiviks vana talumaja – selle kujutamine oli autoritele südamelähedane, kuid ühtlasi tegeleti omamoodi visuaalse muinsuskaitsega, hoides keset nõukogude aega oma maalidel alles vana Eesti maastikele tüüpilist arhitektuuri. Uutmaa on otsinud valge erinevaid varjundeid kirgastest lumelaikudest kuni justkui läbi udu maalitud puuvõradeni, mida elavdavad siin-seal värvilised laigud. Oskuslikult on Uutmaa toonud sisse ka mustavad aktsendid: puutüved või majaseinad keset heledamaid pindu. Maalil on oma selge üldkoloriit, mida Uutmaa käsitleb harmooniliselt ning kokkusulanduvana.