Urmas Ploomipuu 1942–1990 Õu. 1971

All vasakul: "Õu" (ofort, metsotinto)

All paremal: UPloomipuu 71

Urmas Ploomipuu on väga metoodiliselt kujutanud hoonet, asfalti ja laste liivakasti kui inimkultuuri märke ning neile vastukaaluks puud, aedikut ja kasvavaid taimi, mida on rõhutatud kui ülemuslikke. Urmas Ploomipuu suhteliselt väikesemahuline, aga stiilne looming olekski jäänud suurema tähelepanuta, kui seda poleks 2011. aastal hakanud uurima maalija Tõnis Saadoja, kes avaldas kaaskunstnikust raamatu ning kureeris näituse. Tõnis Saadoja kirjutatuga KUMU Kunstimuuseumi kodulehel saab üksnes nõustuda: “Tema matemaatiliselt ülitäpseid ja geomeetriliselt korrastatud vaikelusid võib lisaks nende eripärale kohalikus hüperrealismis, kuhu kunstnik kitsamalt liigitub, vaadata ka kui elegantseid sissekandeid kohaliku kontseptuaalse maalikunsti vägagi kitsasse lahtrisse.” https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/urmas-ploomipuu-valge-maja/