Lola Liivat 1928–2025 Abstraktsioon. 2002

All paremal: LM 02

Lola Liivat sattus kunsti õppima otsiva vaimu jaoks kõige raskemal perioodil: vahetult pärast teist maailmasõda. Neid aastaid on kirjeldatud kõige rangematena Eesti kunstiajaloos, mil kehtestati kunstile väga karmid reeglid. Eriti sallimatud oldi realismist eemaldumise suhtes ning USAs alguse saanud abstraktne ekspressionism oli peaaegu et surmavaenlane, sest USA kasutas abstraktses ekspressionismis peituvat vabadust külmas sõjas teatud ideoloogilise relvana. Teed abstraktset ekspressionismi – järelikult oled täienisti vaba.

Ja ometi sai Liivatist abstraktse ekspressionismi kõige julgem esindaja Eesti kunstis. Pöördeliseks sai 1957. aastal Moskvas toimunud kohtumine USA kunstnikepaariga ning paar aastat hiljem samas linnas nähtud Jackson Pollocki ning teiste tööd. Emotsioonide väljendamine säärasel moel ning võimalus kunstiliseks vabaduseks köitsid Liivatit kohe ning tema laad muutus igaveseks. Järgmistel kümnenditel ongi Liivat töötanud abstraktse ekspressionismi vaimus, tehes siin läbi erinevaid nihkeid ja käändeid. Üpris sageli kasutas Liivat käesolevalgi maalil nähaolevaid siniseid ja roosasid toone, mis moodustavad huvitavaid kooslusi. Käesoleval maalil tasub eraldi tähele panna ka Liivati tööd faktuuriga: lõuend kumab läbi, siis jälle kattub värvidega, mis kohati muutub päris massiivseks, et seejärel taas läbi kumada.