Nikolai Kull 1894–1945 Alpi mägiküla stseen. 1922

All paremal: NKull 1922. a

Hämmastav kunstiajalooline avastus, mis avab meile Nikolai Kulli maalijatalendi sootuks uue nurga alt. Erakordne on nii motiiv, maalimispaik, koloriit kui ka motiivikäsitlus. Siiani on Kull olnud meile tuntud ennekõike pruunitooniliste Tallinna vanalinna vaadete poolest, maalitud reeglina Uue tänava otsa kandis või sadamas, või siis lakooniliste natüürmortidega, mida on kirjeldatud ka naivistlikena. See varane Saksamaa vaade avab uue peatüki Nikolai Kulli loomingu analüüsimises ning lisab olulise tahu laiemalt 1920ndate Eesti kunstiajalukku.

Maali valmimise hetkel oli Kull 28-aastane ning kunstnikuna tegemas esimesi samme. Kuus aastat varem oli ta alustanud kunstiõpinguid Tallinnas eraõpetaja juures ja aasta varem läinud Ants Laikmaa juurde, kuid tegutses samas Laikmaa soovitusel juba Haapsalus joonistusõpetajana. Nooruses oli Kull olnud hoopis meremees ning see jäi talle sedavõrd südame külge, et kui ajaleht teeb tema 50. sünnipäeva puhul piduliku loo, siis oskab Kull peast nimetada tsaariaegsete laevade tonnaaže.

1922. aastal sõidab Kull Saksamaale, külastab sealseid paiku ning maalib käesoleva külavaate. Näeme rahvariietes kohalikke ilmselt Lõuna-Saksamaa mägede taustal, kuid Kull ei ole lähenenud realistlikult, vaid vorme üldistanud ja otsinud modernistlikke võimalusi. Kuigi ta asub Nikolai Triigi juurde õppima alles mõne aasta pärast, siis on näha nii triigilikke kui konradmägilikke jooni: pintslilöögi varieeruvus, värvide dramaatilisus, üksikute tooninüansside rõhutamine, massiivsete pindade (kaljud) ning hapra ornamendi (taimed) liitmine ja nii edasi.

Antud suuremõõtmeline ning efektne teos jääb väga erandlikuks Kulli loomingus. Hiljem keskendub ta sootuks teise koloriidiga Tallinna vaadetele, mis muutuvad sedavõrd populaarseteks, et ühes leheartiklis väidetakse: “Järjekordne kunstiteos ei saa seinal püsida pärast valmimist kuigi kaua – viiakse kohe ära, sest Kulli töid hinnatakse.”