Olga Terri 1916–2011 Puiestee. 1950ndad

Signeerimata

Olga Terri oli kogu nõukogude perioodi vaimses opositsioonis ega kuuletunud kunagi ametlikele nõudmistele kunsti osas. Tema lähenemine maalile oli väga isiklik, peegeldades Terri reisikogemusi või eksistentsiaalseid pingeid. 1940ndatel jõudis ta suuresti materjalide nappuse, aga ka valitseva atmosfääri tõttu peaaegu monokroomsete teosteni, kuid 1950ndatel liikus teises suunas. Näeme nüüd palju valgusrikkamaid maastikke ning linnavaateid, kus ere valgus tulvab üle kogu maalipinna. Värvid on erksad, isegi foon on välja valgustatud ning kuna valgus laotub kõikjale, on ka varjud kadunud. Säärast valguse kõikvõimsust on ehk liiast siduda erilise eluoptimismiga, küll aga on huvitav märgata Terri oskust siduda hele tonaalsus ja valgusküllus teatava melanhoolse hoiakuga.