Valeri Vinogradov 1952 Keerulised vormid. Kõrv. 2000

All vasakul: “Keerulised vormid. Kõrv.”
All paremal: Valeri 2000

Huumori ja (kunsti)ajaloo kommentaaride abil ühiskondlike probleemide maalis lahendaja Valeri Vinogradov kujutab siin üsna vanameisterlikult kõrva, mis on aga pigem mulaaž kui reaalne kehaosa. Kas kaudne viide Van Goghile („Autoportree kinniseotud kõrvaga” 1889) ning sealtkaudu omakorda David Lynchi postmodernistlikule kultusfilmile „Blue Velvet” (1986)? Kas Vinogradovi maalis on kolmekordne viite viite viide? Keeruline tõesti. Ja mida teeb maali ülaosas asuv ajastuülene bürokraatlikule masinavärgile tunnuslik pitsat „KINNITATUD”? Kõrv kui (sala)kuulamise organ? Lõuendile maalitud töö taust jäljendab justkui anonüümset vineeri, nii et maalist on kaotatud seos inimkeha soojusega ning loodud uus seos inimüleste institutsioonidega. Ülimeisterlik maalimisviis kohtub siin piltmõistatusega.