Jaan Toomik 1961 Nimeta. 2016

Eesti maalikunsti ajaloos on Jaan Toomik olnud alati harjumatult ekspressiivne ja eksistentsiaalne. Kui üldine kaanon on näinud ette tasaseid hoiakuid, mõtlikkust ja suurt tähelepanu maali tehnilisele küljele, siis Toomiku jaoks on maal pigem karje kui pintslikiri. Ta väljendab läbi antud žanri oma pingeid ning ihasid ja kuna suudab neid edasi anda väga jõuliselt, siis muutuvad need laiemateks inimlikeks üldistusteks. “Nimeta” väljendab maalikunstniku abstraktset meeleseisundit, kus silmatorkaval moel on tema pintsliga käsi maalitud värviliseks, justkui viidates kunstniku peamisele töövahendile. Toomik ei keskendu aga vaiksele mõtlusele, vaid esitab küsimusi, väljendab pinget, otsib rahutult. (E. Epner)