Rein Tammik 1947 Pariisi vaade. 1992

All vasakul: TAMMIK

See Rein Tammiku Pariisi vaade viib mõtted kõigile neile Eesti kunstnikele, kes 20. sajandi algul mööda Seine'i jõe kaldaid jalutasid ja kunstimetropoli õhku hingasid. Pariis on meie autorite maalidel, joonistustel, akvarellidel ja graafikaski igal omamoodi, ent alati kujutatud läbi sügavalt isikliku puudutuse, olgu siis Andrus Johani bukinistid või Johannes Võerahansu Notre-Dame või Eduard Wiiralti grotesksed karakterid kohvikus. Rein Tammik asus Eestist Prantsusmaale alaliselt elama 1988. aastal, maalides oma Pariisi siin vaid neli aastat hiljem talle iseloomulikus sügavalt mahlakas koloriidis, kombineerides jõuliselt rohelist ja punast. Kogu maali kompositsioon oleks nagu taotluslikult linna sümboliseeriva Eiffeli torni laadselt püramiidjas. Rein Tammik on eesti moodsas kunstis märgiline nimi, kes suutis tekitada seose popkunsti ja hüperrealismi vahel. Tuntuks maalis ta end nõukogude ajast pärit punavalgeruuduliste laudlinadega, millel puuviljad, ja millele Tammik läbi oma vaatenurga andis pea ikoonilise tähenduse. Maalimise kõrvalt on Rein Tammik töötanud ka Tallinnfilmi kunstnikuna ja loonud joonisfilme, näiteks „Poiss ja liblikas“. Tema tehniliste oskuste arsenal on märkimisväärne ning hilisem looming Prantsusmaal, kus ta töötab vabakutselise kunstnikuna, on mitmekesine ja näituste ning tunnustuse rohke. (P. Ausman)