Aleksander Uurits 1888 - 1918 Õhtune interjöör. 1910ndad

Aleksander Uuritsa tööd on äärmiselt haruldased, sest kõigest 20-aastasena surnud kunstniku looming ongi väga piiratud. Sellest hoolimata on Uurits väga kõrgelt hinnatud ning Mai Levin on käesolevat tööd nimetanud üheks Uuritsa kõige paremaks tööks. Motiiv on tuttav − interjöör figuuriga lambivalgel oli levinud ka varasemas kunstis −, kuid Uurits on suutnud edasi anda ka ruumi sügavust ning hetke meeleolu. Aimame inimese väsimist või unnejäämist, võib-olla ka muret või lihtsalt melanhooliat. Õhustik on intiimne ja soe, väljas on juba hämardunud, kuid lambivalgus loob hubase atmosfääri. Uurits vaatleb siin inimeseks olemist ning annab seda edasi erilise empaatiaga.