Valdur Ohakas 1925–1998 Baar. 1963

Ülal paremal: V. Ohakas 63

Valdur Ohakas omandas kunstihariduse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis, hiljem Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Võerahansu ja Kitse juhendamisel. Ohaka looming võitis tähelepanu oma vormiuuenduslike katsetuste tõttu – ta sulandas töödesse abstraktsionismi, kubismi ja sürrealismi kogemused. Tegelikkuse tõetruu peegeldamise asemel huvitasid teda rohkem värvi ja vormi eksperimendid. Kunstiajalooliselt unikaalseima ja väärtuslikuma osa moodustavadki Ohaka otsingulised ja atraktiivsed figuraalkompositsioonid. Autor kujutab inimest tugevaid kontuure kasutades, kus selle väliskuju on tabatud vaid mõne andekalt napi joonega. Pintsliliikumises pole jälgegi liigsest ettevaatlikkusest ega pedantsest täpsusest, pigem on joon iseteadev ja enesekindel. On teada, et 1960ndate algusest kunstnik maalis ja eksperimenteeris peamiselt natüürmordiga, kus tema geomeetriline laad hajus tihti abstraktsesse fooni. Teos „Baar” on siinkohal mastaapne, imposantselt köitev, jazzilikult musikaalne, liikuv ja hoogne maal, demonstreerides Ohaka loomenaudingut, mis mõjub kui spontaanne improvisatsioon. Selle maali puhul ei kammitse autorit miski, ta valdab oma instrumente ideaalselt – tema kompositsioonitaju on täiuslik, proportsioonide tunnetus geniaalne ning teema humoorikalt nauditav. Vaieldamatult on tegemist Valdur Ohaka läbi aegade ühe võluvaima teosega.