Haus Galerii kevadoksjon

Haus Galerii traditsioonilise kunstiklassika oksjoni näitus on publikule avatud!

Kui eelmisel kevadel leidis oksjoni kaudu uue kodu üle 100 aastat kadunud olnud Amandus Adamsoni ”Tšempion”, siis seekord on lume alt välja sulanud Andrus Johani “Kartulipanijad”. Selle 1939. aastast pärineva maali asukoht oli kunstiekspertidele ja laiemale avalikkusele tänini teadmata. “Kartulipanijad” kuulub teoste hulka, mis omavad nii kultuuriloolist kui ka museoloogilist väärtust ning mille taasilmumine on asjatundjate ja kollektsionääride jaoks erakordne sündmus.

Andrus Johani, üliandekaks peetud, kuid noorelt lahkunud kunstniku pärand jäi väheseks, seetõttu on tema teoseid oksjonitelgi esinenud harva.  Teost “Kartulipanijad” on maininud nii esimese vabariigi suurim kunstikoguja Alfred Rõude kui ka kunstniku abikaasa, raamatukoguteadlane Helene Mugasto-Johani raamatus "Andrus Johani omas ajas". Tööd esitleti Pallase 21. näitusel, mida arvustanud legendaarne kunstiteadlane Villem Raam nimetas Johanit “dekoratiivseks realistiks”, kelle töödesse “murrab elu sisse.”

Samuti on maalist esimese vabariigi ajal reprodutseeritud Pallase ja Noor-Eesti Kirjastuse poolt postkaart, mis viitab, et kunstiühing luges selle parimate võimalike teoste hulka; ning Eesti Kirjandusmuuseumis valduses olevas Voldemar Ermi kogus on säilinud grafiidiga teostatud kavand. Lisaks raamatule on Helene Mugasto-Johani kirjutanud ajakirjas Kunst:  "Rohkesti tähelepanu pöörab Andrus Johani maali "Kartulipanijad" (1939) loomisele. Ta käis korduvalt linnast väljas, et silmitseda teraselt loodust ja hingata sisse maamulla lõhna. /---/ Sageli purustas ta oma töid, kui need ei rahuldanud teda. Sellele maalile andis ta siiski eluõiguse, sest see kätkes teda haaranud loodusetunnet."

Koos kõnealuse teosega on Haus Galerii kevadoksjonil väljas 51 tööd, mille valik on galeriile endalegi üllatuslikult suurejooneline, pakkudes ilusa ülevaate eesti kunstiajaloost läbi erinevate kümnendite. Esindatud on kohaliku kunstiloo olulisemad nimed ja nende erilisemad teosed. Märkimist väärivad veel Johannes Võerahansu autoportree ja tema 1930ndate aastate maastik kündjatega, ning Elmar Kitse kolm erinevatest loomeperioodidest pärinevat teost, eriti varajane 1942. aastal valminud  figuraalkompositioon. Üllatusi on ka Ants Laikmaalt, Lepo Mikkolt, Eerik Haamerilt, Andrei Jegorovilt, Adamson-Ericult, Eduard Wiiraltilt ja mitmelt teiselt oluliselt loojalt.