Indrek Aava näitus “Kodu kaleidoskoop” koondab autori uusimaid teoseid, millest õhkub küll värske värvi hõngu, kuid mille sisu on ajatu, keskendudes meid kõiki lõpmatult puudutavale koduteemale.
Arhitekt ja kunstnik Vilen Künnapu tähistas 2023. aasta suvel oma 75. juubelit, mis tõi tema loomingu veelgi enam fookusesse. Haus Galerii korraldas suve lõpul tema juubelinäituse ning laiendab selle siinses kultuuriruumis fenomenaalse persooni kunstiteemat nüüd ka Swedbanga ruumidesse.
Liisi Ördi näitus “Valgusmaastikud” koondab autori uusima, sel aastal valminud loomingu, mis esindab harmoonilist tasakaalu abstraktsionismi ja realismi vahel.
Haus Galerii 26. sünnipäeva näitus: Haus Galerii ülakorruse saalis on eksponeeritud valik teoseid kunstnikelt, kellega oleme teinud koostööd n-ö aegade algusest ning kelle looming on saanud vaieldamatult osaks meie imagost.
Oksjonid toimuvad 4.,5. ja 8. novembril. Näitused kõigis galeriisaalides on avatud ning esitlevad teostevalikuid 20.sajandi algusest kuni kaasajani, eraldi on välja toodud graafika ja joonistus.
Juss Piho minimalistlik näituse pealkiri „Kolmas valik“ vastandub tema sisutihedatele maalidele, mis on mahukalt eksponeeritud Haus Galerii kahe korruse saalides. „Iga näitus ei ole ju midagi muud kui vaid järjekordne valik töödest,“ kommenteerib Piho lihtsalt ja pretensioonitult pealkirja.
Kadi Tombak on oma kunstivormis viinud kokku kalligraafia ja geomeetria. Tema teoseid inspireerivad hinduistlikud ja budistlikud pärimuslikud tarkused, pühad laulud ja sakraalarhitektuur, mida kunstnik esitab kaasaaegses visuaalses interpretatsioonis. Ta kirjutab tekste ringikujulises liikumises paberile ümber arhitektuurse sümbolkeskme.
Rene Kari loomingu esteetika on unikaalne. Kunstniku puhtad väljapeetud maalimahud ja kontuuridega ümbritsetud värvipinnad modelleerivad peenetundelisi kogemusruume. Kontrastidele ülesehitatud kompositsioone saadavad kumavate valguste kaugused.
75. sünnipäeva tähistaval juubelinäitusel eksponeerib Vilen Künnapu oma viimast maalide seeriat, mis on inspireeritud eranditult Tallinnast - linnast, mis on Künnapu elus mänginud keskset rolli ja mille ilme kujundamisele ta on läbi aastate kaasa rääkinud nii arhitektina kui ka kunstnikuna, esitades Tallinnast oma värvide energeetilisi nägemusi.
Arno Arraku isikupärases tehnikas valminud akvarelli sugemetega maalid, mis segavad värve ja silmapiiri, on meditatiivsed ja maailmasügavustesse vaatavad, peaaegu musikaalsed, lastes aimata looduse helide sulandumisi.
Orest Kormašovi 1990. aastatel maalitud teostel on kujutatud mehe pilgust lähtuvat haruldast teemat oma aja kunstis – väikelast koos emaga ja teiste pereliikmetega ning ümbritsevat keskkonda, mis muutub kohati abstraktseteks värvilaikudeks.
Laurentsius on öelnud, et talle meeldib maalida süsteemis L, M, S — suur, keskmine ja väike, tähistamaks sisemängu, mis määrab nii tuleva teose formaadi kui selle kunstitehnilise ja sisulise lähenemise. Laurentsiuse loomingut siinkohal formaadipõhiliselt mõõtes tuleks lisaks nimetada ka tema hiiglaslikku XL-i ning miniatuurset XS-i, millest teda tundvale publikule meenuvad maksimaliseeritud lähivaateis stiilselt sisustiihilised portreed, väikesed personifitseeritud puuviljad või loodusminatuurid baroksetes hiigelraamides.
Enamasti on kunstikogujad persoonid, kes jäävad kunsti varju ega taha end avalikustada. Ometi on ka filantroope, kes tegutsevad kunsti propageerides suurejoonelisemalt, korraldades näituseseeriaid oma kollektsioonist või luues eramuuseume, mis publiku tähelepanu köidavad ning ka nende endi isiksuse avalikkuse huvi alla toovad.
Haus Galerii pühendab veebruari kuu Eesti Vabariigile ja Eesti kunstiklassikale, mis on sündinud selle vabariigi esimesil algusaastail. Samuti toob galerii rõhutatult ja tunnustavalt fookusesse ka erakogujate rolli laiemalt, kes väärtustavad meie kunstipärandit ning panustavad selle säilimisse, pidades oma persoone tihti tagasihoidlikult mitte märkimist väärivaks. Seega jäägu ka selle näituse teoste omanike/kollektsionääride nimed siinkohal mainimata. Kõneleme kunstikogujast, kui sellisest, kelle tervikroll ajaloos on oluline ning tänu kellede erakogudele on sündinud mitmed maailma nimekaimad kunstimuuseumid.
Exuberance – elevalt külluslike ja energiarohkete tunnete kogum. Nii võiks seda sõna seletada ja nii võiks iseloomustada näitust Haus Galeriis, kus esinevad 9 Eesti tuntud naiskunstnikku, kes maalides loodust on põiminud tänase kogemuse ürgsega. Loodus on küll näituseteoste peateema, ent siinkohal pigem metafoor, mis märgib maailma naiselikku poolt laiemalt – soojuse ja hoituse vaikseid hõõguvaid toone, ent ka jõuliselt ülevoolavas tundekoloriidis kulgevat stiihiat ja määratlematust.
Vaid üheksa suureformaadilist teost Urmas Viigi uuest graafikaloomingust loovad Haus Galerii sametmustjate seintega näitusesaalis kaasakiskuvalt müstilise atmosfääri. Kunstniku omamütoloogiliste tribaalrebaste kummalised figuurid valgel paberipinnal põimivad looma ja inimese, kes kohtuvad ürgsel, ent peenelt intellektuaalse tunnetusega loodud eksistentsiaalsel ühisväljal - ruumis, mille tundevärve dikteerivad vaatajas endas tekkivad rütmid, mida tribaalrebaste poosid, pilgud ja sisepinged atraktiivselt provotseerivad.
Värvide harmoonia ja nende vastandumised on kunstiloome aluseks nagu noodirida muusikas. Eesti kaasaegse maalikunsti värvimuusika kõlab talvekuudel Swedbanki peamaja privaatpanganduse ruumide järjekordsel näitusel. Tavapäraselt on seegi väljapanek valminud koostöös panga kauaaegse partneri Haus Galeriiga.