EESTI GRAAFIKA KLASSIKA

Eesti graafikakunsti ajalugu on lugu erakordsest pühendumusest, tehnilisest meisterlikkusest ja kunstniku võimest luua väheste vahenditega terve maailm. Joon, pind, valgus ja vari, musta ning valge vahele sündiv pinge – graafika keel on sageli vaoshoitud, ent selle väljendusvõimalused peaaegu piiramatud. Just selles peitubki graafika eriline võlu: mida kauem teost vaadata, seda enam avanevad selle varjatud tähendused, detailid ja mõttelised kihistused.

Haus Galerii esitleb valikut eesti graafikakunsti klassikast – teostest, mille autorid on jätnud meie kunstilukku olulise ja püsiva jälje. Need on kunstnikud, kelle looming ei kuulu üksnes oma ajastusse, vaid on kujundanud arusaama eesti graafikast kui isikupärasest, mitmekesisest ja rahvusvaheliselt kõnekast kunstivormist. Nende teosed on saanud osaks meie kunstimälust, olles ühtaegu ajastu tunnistajad ja ajatud kunstilised saavutused.

Eriti omanäoliseks kujunes eesti graafika 1970.–1990. aastatel, mil traditsiooniliste graafikatehnikate meisterlik valdamine põimus modernistlike otsingute, sümbolismi ja isikupärase kujundikeelega. Graafikast sai kunstnikele võimalus väljendada keerukaid ideid, nihestada tegelikkust ning avada inimese sisemaailma ja kultuurimälu. Selles perioodis sündinud teosed ühendavad tehnilise täpsuse ja vaba mõttelennu, pakkudes tänaseni avastamisrõõmu ja tõlgendusvõimalusi.

Eesti graafika klassikute hulka kuuluvad väga erineva käekirjaga meistrid. Eduard Wiiralti virtuoosne ja psühholoogiliselt terav looming on kujunenud kogu eesti kunsti üheks tähiseks. Hilisema modernistliku graafika arengut on oluliselt mõjutanud Vive Tolli poeetiline ja kultuurimälu kandev kujundikeel, Concordia Klari sümbolistlik maailmatunnetus ning paljude teiste kunstnike isikupärased otsingud. Nende kõrval avavad eesti graafika rikkust ka Richard Kaljo, Günther Reindorffi ja teiste eri põlvkondade meistrite tööd.

Eesti graafika klassika ei ole üks kindel stiil ega ajastu. See on eriilmeliste kunstnikunatuuride kohtumispaik, kus iga autor on jätnud oma jälje nii tehnilise meisterlikkuse kui ka isikupärase mõtlemise kaudu. Klassikaks ei muuda teost üksnes selle tuntus või ajalooline vanus, vaid võime kõnetada vaatajat ka aastakümneid hiljem – pakkuda uusi tõlgendusvõimalusi, äratada äratundmist ning üllatada detailidega, mis esimesel vaatamisel märkamatuks jäävad.

Haus Galerii valik kutsub taasavastama neid kunstnikke ja teoseid, mille kaudu on kujunenud meie arusaam eesti graafikast. Iga leht on enamat kui paberile jäädvustatud kujutis: see on kunstniku mõtte, käelise oskuse ja kannatliku töö tulemus, milles kohtuvad ajalooline hetk ja ajas kestev kunstiline nägemus.

Eesti graafika klassika väärtus peitubki selle kestvuses. Need on teosed, mille juurde tullakse tagasi, mille tähendused avanevad aegamööda ja mille kaudu jätkub dialoog eesti kunsti mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.