FOOKUSES: LEMBIT SAARTS
Haus Galerii toob siinsel lehel fookusesse meie jaoks hetkes aga ka kunstiloo perspektiivis olulised teosed, autorid ja kunstiteemad. Fookusvalikud on pidevalt vahelduvad ning tuginevad galerii pikaajalisele kunstimärkamise kogemusele. Veebruaris on fookuses kunstnik Lembit Saarts.
Lembit Saarts sündis 1924. aastal. Kunstnik saadeti vangilaagrisse 1949, kus ta naases 1956. aastal. Saartsile heideti ette kuulumist Omakaitsesse, nõukogude-vaenuliku grupiga liitumist, nõukogude võimu pilkvate luuletuste ja karikatuuride loomist (seda Saarts ei eitanudki). Siin fookusesse toodud monotüüpiad on valik Haus Galerii näitusekollektsioonist, kuhu kuuluvad nii aktid kui ka maastikud ja figuraalkompositsioonid. Monotüüpiad valmisid kohe peale vangilaagrist naasmist 1957 ja 1958 aastal. Kelmikaim osa sellest kollektsioonist on pühendatud daamidele, kelles kangastub 1950ndate aastate teise poole meelsus ja ka kunstniku enda hoogne pilk. Monotüüpia ei olnud toona just üleliia levinud tehnika, aga polnud ka haruldane. Tartusse naasnud või sinna jäänud kunstnikest viljelesid monotüüpiat nii mõnedki, võimalik, et üks põhjuseid oli ka praktiline: kuna tegemist oli endiste poliitvangidega, siis oli ligipääs prestiižsetele materjalidele (näiteks lõuendile) piiratud ning kunsti tegemiseks tuli pöörduda alternatiivsete tehnikate poole, nagu paber ja klaasitükk, mida monotüüpia eeldab. On see ju nimelt klaasimaal, millest autor võtab ühe ja ainukorde jäljendi paberile.