Moodne klassika – millele see sõnapaar viitab? Tihti võtame kasutusele üht või teist nähtust iseloomustavad mõttemärgid, mis muutuvad ajas niivõrd loomulikeks, et me nende sisu üle enam hiljem ei polemiseeri ega sellesse ka süvene. Ent rääkides moodsa kunsti klassikast tundub teemale lähenemine just läbi sõnaselgitava vaatenurga kõige tabavam.
Eesti keele seletav sõnaraamat: "moodne" – ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus; "klassik" - üldtunnustatud kirjanik, kunstnik, teadlane vm. vaimukultuuriala esindaja, kelle looming on põhjapanev ning aegumatu.
Niisiis – moodsa kunsti klassika - ajalik ja ajatu ühes kombinatsioonis. Ilmselgelt on see andeka kunsti üks suuremaid fenomene - olla inspireeritud oma ajast, millestki hetkelisest ja kaduvastki, kõneleda konkreetse aja märgikeeles, puudutada kindlaid probleemistikke, teravaid ühiskondlikke tundepunkte ja teha seda läbi sügavalt isikliku kogemuse, kuid selliselt, et valminud teosed muutuvad ometi ajatuks! Hurraa!
Loe kuraator Piia Ausmani artiklit moodsast kunstis lähemalt SIIT