AJATELJEL
Eessõna: Piia Ausman, oksjoni kuraator
Kataloogi tekstide autor: Eero Epner, kunstiloolane
Haus Galerii 2023. aasta kevadoksjon esitleb kunsti ajateljel. Meie jaoks on oluline pakkuda nii oksjonitel osalejatele kui ka kunstihuvilistele süsteemseid ja teemapõhiselt kureeritud teostevalikuid. Igast oksjonist jääb kunstilooline jälg, kaardistades avalikkusele töid, mis on selle hetkeni olnud erakogudes ja kohati sootuks avastuslikud, täiendades ning illustreerides nii mitmegi kunstniku senist loomelugu. Haus Galerii iga nüüdne ja järgnev oksjoninäitus ei ole üksnes teoste ostule ja müügile keskendunud üritus, vaid pretendeerib kaks korda aastas toimuvale väikesele ülevaatenäitusele, koondades võrdlusrohke pildi meie kunsti möödanikust, arengust, eksperimentidest ja tänapäevast.
Seekordne oksjoninäitus esitab teoseid läbi eesti kunstiajaloo grupeerituna kümnendite kaupa. Käesolev kataloog hõlmab perioodi 19. sajandi keskpaigast kuni 1965. aastani. Just 1960ndad olid meie kunstis kõige murrangulisemad, mil nähtavalt segunesid nii vanad kui uued tegijad. Aeg, mil 20. sajandi esimesel poolel tooni andnud pallaslased maalisid kõrvuti noorte, äsja kunstiareenile tõusnud nimedega, kellest tänaseks on saanud meie moodsa kunsti klassikud. Nii võime sellel dekaadil näha kõrvuti ANK '64 rühmituse uue maailmanägemuse kunstinoppeid ja klassikalise modernismi võtmes loodud maastikke, ent ka kogenud kunstnike moodsalt eksperimentaalseid väljaastumisi.
Kindlasti loob selliselt kureeritud ekspositsioon tõesema tegelikkuse peegelduse, näidates nii tollaste kunstiliste taotluste erisusi kui ka sarnasusi, avades ajastute lahus- ja ühisjooni ning loomupärast põimitust.
Olgugi, et loogilisse ritta seatuna võib Haus Galerii kunstioksjonite teostevalikuid siiski iseloomustada kui kureeritud juhuste kokkusattumist, protsessi, mis on paeluv oma aimamatuses. Meil on enamasti võimatu ette planeerida oksjonile tulevaid teoseid, kuna need pärinevad, eriti varasema kunsti osas, erakogudest ning tihti tekivad otsused teoseid müüa meist mõjutamatult. Võib öelda, et teosed asuvad meid leidma ja meie neile presentatsiooniks parimaid võimalusi otsima. Seda enam on need juhused inspireerivad. Iga oksjoni hetkeks kogunenud kunstivalik on omal moel individuaalse alatooniga, seades igakordse ülesande, kuidas seda valikut esitleda ja milliselt töid omavahel kombineerida, et need annaksid võimaluse jutustada meie kunstiajaloost läbimõeldult ja tervikpildina.
Igast oksjonist jääv jälg on kunstilooline dokument – trükitud kataloog, videopilt, interneti jäädvustus. See, kuidas me oma kunsti oksjoni kontekstis või ka laiemalt presenteerime, ei saa olla mitte lihtsalt rida üksteise kõrvale tikitud müügiks seatud pilte, vaid vastutus väärikalt toimetada intellektuaalse pärandiga. Mõelda tuleb ka hariduslikule aspektile, sellele, kuidas oksjonite kaudu esitletud kunstiinfo meie kunstiteadvusele ja teadmistele pikemas perspektiivis kaasa aitab.
Haus Galerii seekordse oksjoni kataloogist leiate peatükid dekaadide kaupa, mis kõnelevad antud ajalõigu olulistest ja iseloomulikest joontest ning kirjeldavad järgnevalt iga autori rolli selles ajas, läbi tema oksjonil osaleva teose.
Käesolev kataloog algab erakordselt meisterliku ja inspireeriva Johann Köleri Jeesuse pea etüüdiga 1857.–1858. aastast, peatub 1910ndatel Konrad Mägi silmapaistvalt värviintensiivse maastiku kaudu, vaatab silma Nikolai Kullile läbi tema 1920ndatest pärit kunstileiulise autoportree, heidab pilgu Johannes Võerahansu tundehellale varakevadisele maastikule sõja künnisel 1941. aastal või tajub sealtsamast Johannes Greenbergi sügavalt psühholoogilisi figuraalkompositsioone, puudutab repressioonides ja vaoshoitud 1950ndaid, mil domineerisid maastikud, ent ka lilled, ning lõpeb teostega 1960ndatest, mil noor Valdur Ohakas maalis jõuliselt ja eksperimenteerivalt Tallinna vanalinna hoovi ning Elmar Kits kodust kasvuhoonet vana naisega, kellest hõngub rahulikku tegevuses olemise tarkust...
Meie kunst on kõnekas ja olemuselt rikas. Nüüd, kus taaskordsed kunstioksjonite valikud on koostatud, võtkem koos aega süveneda nii selle kunsti tervikusse kui iga üksiku teose sisukasse mõtteruumi.