Oksjonid > Käesolev > Haus Galerii

HAUS GALERII 2022 SÜGISOKSJONITE HOOAEG ON LÕPPENUD 

TUTVU OKSJONI TULEMUSTEGA ALLOLEVATES KATALOOGIDES 

 

HAUS GALERII 2023 AASTA OKSJONIKALENDER:

KEVADOKSJONID 6., 7. JA 10. MAI 2023

SÜGISOKSJONID 4., 5. JA 8. NOVEMBER 2023  

 

 

ok_na_534.jpg

Haus Galerii 29.10.2022 17:00

VANEMA KUNSTI KLASSIKA

laupäev, 29. oktoober 17.00

SISUKAS JA PIDULIK 

Tekst: oksjoninäituse kuraator Piia Ausman 

Haus Galerii vanema kunsti klassika oksjon on galerii 25. aastapäevale omaselt pidulik. Esitletud on 58 teost meie varase põlvkonna autoritelt, jälgides nende loomingu eestlaslikult isepäiseid liikumisi ajas, mille tulemuseks on äärmiselt isikupärane kunstiväli, kus maalid ei ole toretsevad vaid pigem mõtlevad ja tundlikud. 

Ekspositsioonis näeme 20. sajandi esimest kümnendit ja ehedaid ning otseseid modernismi mõjutusi, mille esimesi ilminguid kannab oksjonil Konrad Mägi üllatuslik varane Norra maastik. Ent kunstikontekstis rariteetseid autoreid on oksjonil veelgi, teostega, mis teevad kogu näituseterviku sisutihedaks nii laadilt kui teemadelt. Märkimist väärib Nikolai Kummitsa vaade kööki, August Janseni taluromantiline õu, Adamson Ericu natüürmort tema enda kodusest maailmast, Ado Vabbe jõuliselt võluvas maalitehnikas valminud akt või Johannes Greenbergi kunstilooliselt märkimisvääriva väärtusega maalitihedad figuraalkompositsioonid. 

Näitusel saab ettekujutuse nii eesti kunsti ajaloo traditsioonilisemast ja maailma kujutamise kuidas-küsimusele keskenduvast loomingust kui ka sügavalt psühholoogilisest sissevaatest erinevate aegade ühiskonda. Eriti tähelepanuväärselt on esindatud 1960ndad, mis tõid kaasa nii uuenduslikku kui vastuolulist. Nõukogude ühiskonna progressi vaimus kutsuti kunstnikke looma moodsaid teosed, mis vastaksid kaasaegse maailma arengurütmidele, järgides siiski sotsialistlikku ideaali soosivat temaatikat. Nii sündis karm stiil, mille näiteid esindavad oksjonil Henn Roode ja Nikolai Kormašovi tööd; stiilne ja konstruktivistlik Lepo Mikko, kelle hilise loomingu käekirjast kumab siiski pallaslikke taotlusi ning Elmar Kits, kelle 1959. aastast pärinev maastik tuulikuga on kesk nõukogude reaalsust üdini varast õpinguaegset impressionismi nostalgiat kandev. 

Selle näitusega teeb Haus Galerii vaieldamatult kummarduse kõigile neile erakordsetele talentidele, kes jäid oma kunstiveendumuste juurde ning leidsid jõudu ja motivatsiooni olla kunstnikud läbi aegade, olude ja iseenda. Täna vaatame neid kunagisi teoseid, interpreteerides, mida üks või teine maastik, natüürmort või figuraalkompositsioon võiks öelda, justkui sooviga hingata selle aja hõngu, mil too kadunud kunstnike põlvkond oma boheemlikus ja kunstisügavas maailmas ringi toimetas. Me püüame aimata neid iseloome, läbielamisi ja otsuseid, mille ajendil on sündinud see rikkalik ja intellektuaalne looming, mida võime lugeda oma vanema kunsti klassikaks - millekski, mis on ajas kestev ja väärtuselt südamlik ning jääv.  

Küllap õigustavad kõikide nende hingepõhjani kunstnikeks sündinud kunstnike maailmakaemusi meie siinsed süvenemised ja suhtlemised neist jäänud loominguga - siirad kaasamõtlemised ja tunnustus.  Kas pole see väljakutse: seista mõtteis 1908. aasta Norra metsa veerel ja jälgida kusagilt eemalt Konrad Mäge maalimas hetkel, mil ta oli just Pariisist tulnuna tulvil selle suurlinna inspireerivat, ent stressitekitavalt rohket kunstimüriaadi, tahtes kuulata looduse vaikuses korraga vaid iseenda häält ja pintslit.   

 

 

< tagasi

SADAM

Sadamate kujutamine oli Eesti kunstiajaloos tugevalt levinud, seda nii enne kui pärast Teist maailmasõda. Meelsasti tajuti sadamat kui teatud piiripunkti maismaa ja mere vahel, ennekõike aga kokkupuutepunkti inimese ning looduse vahel. Lisaks sadamas seisvatele laevadele portreteeriti seetõttu ka merelt tulevaid või sinna minevaid kalureid. Sadama motiivi sage esinemine Eesti kunstis näitab selle tähendusrikkust: sadam võis olla kunstniku jaoks nii romantiliste igatsuste väljendaja kui ka karm tööpaik, nii linnasiluetti kujundav maamärk kui ka atmosfääri loov ja Eesti identiteedile omane paik.

Tallinna sadam
1. Nikolai Kull Tallinna sadam 1930ndad. Õli, lõuend masoniidil 43 x 58 cm (raamitud) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 7 700 Haamrihind 7 700
Jõelaev
2. Nigul Espe Jõelaev "Torm" 1938. Akvarell Lm 31.5 x 44 cm (raamitud) Alghind 1 500 Viimane pakkumine 1 600 Haamrihind 1 600
Kalasadam Pärnus
3. Richard Uutmaa Kalasadam Pärnus 1950. Õli, lõuend 61 x 96.5 cm (raamitud) Alghind 7 900 Viimane pakkumine 13 000 Haamrihind 13 000
Tallinna sadam
4. Priidu Aavik Tallinna sadam 1959. Õli, lõuend 54.5 x 73.3 cm (raamitud) Alghind 5 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Sadam vihmas
5. Nigul Espe Sadam vihmas 1962. Akvarell Vm 49.3 x 32.2 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 2 900 Haamrihind 2 900
Sadam
6. Nikolai Kormašov Sadam 1963. Õli, lõuend 60 x 80 cm (raamitud) Alghind 4 900 Viimane pakkumine 5 700 Haamrihind 5 700

LINNAD

Sarnaselt teiste riikidega, on ka Eesti kunstiajaloos linnad tähtsal kohal. Samas on märgata, kuidas autorid eelistasid aastakümneid kujutada linnu mitte kui moodsa elu ja tehnoloogia sünnipaiku, vaid kui ajatuid ja romantilisi kohti. Progressi asemel keskenduti hoopis agulitele, varemetele, parkidele või vanalinnale. Samuti näeme linnavaadetel harva inimesi, kuna linnad on justkui isetekkelised ja nende areng on seisma jäänud aastakümneid tagasi. Säärane viis otsida ja leida linnades romantilist ning isegi sentimentaalset on huvitav viis, kuidas autorid on loonud kujutlusi ajatust ruumist.

Firenze, Boboli aed
7. Karl Alexander von Winkler Firenze, Boboli aed 1906. Akvarell Lm 33.8 x 44.5 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 2 400 Haamrihind 2 400
Äikese-eelne agul
8. Andrus Johani Äikese-eelne agul 1935. Süsi, pastell, paber 31.2 x 40.8 cm (raamitud) Alghind 2 200 Viimane pakkumine 3 600 Haamrihind 3 600
Tartu kivisild
9. Eduard Kutsar Tartu kivisild 1920-1930ndad. Õli, lõuend 42 x 53 cm (raamitud) Alghind 4 200 Viimane pakkumine 7 400 Haamrihind 7 400
Rohtunud varemed (Tartu Maarja kirik)
10. Nigul Espe Rohtunud varemed (Tartu Maarja kirik) 1943. Õli, vineer 28 x 40.8 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 3 400 Haamrihind 3 400
Tallinna vaade
11. Aleksander Pilar Tallinna vaade 1951. Akvarell Vm 30.3 x 40.2 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 2 300 Haamrihind 2 300
Hoov vanalinnas
12. Valerian Loik Hoov vanalinnas 1950ndad. Õli, papp 40 x 32.2 cm (raamitud) Alghind 2 600 Viimane pakkumine 6 800 Haamrihind 6 800
Turg
13. Henn Roode Turg 1960. Õli, papp 37.6 x 48.5 cm (raamitud) Alghind 4 100 Viimane pakkumine 4 100 Haamrihind 4 100
Kadriorus
14. Varmo Pirk Kadriorus 1965. Õli, papp 70 x 50 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine 3 400 Haamrihind 3 400
Võru vaade
15. Enn Volmere Võru vaade 1968. Õli, tempera, lõuend 79 x 93 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine 6 300 Haamrihind 6 300
Karlova motiiv
16. Jüri Marran Karlova motiiv 1978. Õli, papp 60.5 x 49.5 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 400 Haamrihind 1 400

MEIE ELU KANGELASED

Kunstiajaloos portreteeritakse reeglina mingil moel tähtsal kohal olevaid ja ühiskonna arengut suunavaid inimesi. Eriti tellimuskunstis annavad tooni kuningad, kodanlased ja väepealikud. Kuid selle kõrval on kunstnikud tundnud alati huvi palju lihtsamate natuuride vastu, kes jäävad küll ajaloos alati anonüümseks, kuid ometi on osa ühiskondlikest protsessidest. Kunstnikele meeldib jälgida sääraste inimeste vahetut olemust ning elukogemusest jutustavaid nägusid. Tavaliste inimeste jälgimine nende argises keskkonnas on kahtlemata võlunud autoreid eri aegadel ja eri kohtades.

Kalurid
17. Eerik Haamer Kalurid 1948. Õli, lõuend 65.5 x 92.5 cm (raamitud) Alghind 12 500 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Näitusel
18. Erich Pehap Näitusel 1955. Õli, masoniit 61 x 76.5 cm (raamitud) Alghind 3 900 Viimane pakkumine 13 200 Haamrihind 13 200
Ehitajad
19. Lepo Mikko Ehitajad 1963. Õli, tempera, lõuend 122 x 80 cm (raamitud) Alghind 13 000 Viimane pakkumine 25 500 Haamrihind 25 500
Kalurid
20. Nikolai Kormašov Kalurid 1963. Õli, papp 74 x 93 cm (raamitud) Alghind 7 400 Viimane pakkumine 8 300 Haamrihind 8 300
Sookuivatajad
21. Henn Roode Sookuivatajad 1963-1966. Õli, papp 45.7 x 68 cm (raamitud) Alghind 3 900 Viimane pakkumine 6 300 Haamrihind 6 300
Lõbus seltskond
22. Elmar Kits Lõbus seltskond 1967. Tempera, kartong 45 x 42 cm (raamitud) Alghind 4 500 Viimane pakkumine 8 100 Haamrihind 8 100

AVANGARD

Siia peatükki koonduvad seekord üks väga ootamatu ja teine vägagi ootuspärane maal. Endel Kõksi avangardsed katsetused on hästi teada ning välismaal elades sai ta takistamatult nende uurimisse süveneda. Erich Pehap seevastu pole siiani avangardirindel esinenud. Näeme koolipoisina valminud teost ja selle laadi juurde Pehap enam hiljem ei naasnud. Ent ilmselt on seegi üks avangardi omadusi: ta on alati üllatav.

Kompositsioon
23. Erich Pehap Kompositsioon 1931. Akvarell Km 25 x 25 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 400 Haamrihind 1 400
Õhtutund
24. Endel Kõks Õhtutund 1958. Guašš, paber 61.4 x 46.4 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine 3 100 Haamrihind 3 100

KONRAD MÄGI

Viimastel aastatel on Konrad Mägi avastatud ka rahvusvahelise kunstikogukonna poolt. Toimunud on mainekad näitused väga prestiižsetes muuseumites Roomas, Torinos, Espoos, Kopenhaagenis ja novembri lõpus avatakse suur väljapanek Lillehammeris. Rahvusvaheline tähelepanu Konrad Mägi loomingule tõestab, et tema erakordne talent ei kujundanud ainult siinset kunstiajalugu, vaid on oluline osa terve Euroopa 20. sajandi maalikunsti jutustusest. Välisteadlaste sõnul tõstavad Mägi esile peamiselt kaks tunnusjoont. Esiteks tema eriline värvikasutus, kus koloriit näib seesmiselt hõõguvat ja kannab endas tugevaid emotsionaalseid impulsse. Teiseks aga Mägi looduskäsitlus, mille intensiivsus ja nägemuslikkus on harvanähtavad.

Mägi teoste kaardistamine on tänaseks võimaldanud kindlaks teha peaaegu 300 maali asupaiga. Siiski ilmub endiselt vahel välja tõelisi üllatusi. Üheks on käesoleval oksjonil olev maal, mis asus peaaegu 80 aastat Austraalias väliseestlaste kollektsioonis ning jõuab esmakordselt tagasi Eestisse.

Konrad Mägi jõudis Norrasse 1908. aasta suvel ning lootis juba sügisel tagasi Pariisi pääseda. Rahapuudusel see soov ei täitunud ja Mägi jäi Norrasse rohkem kui kaheks aastaks. Kuigi ta oli peaaegu 30-aastane, algas alles nüüd Mägi esimene ulatuslik loomeperiood, mille jooksul valmisid kümned maalid. Iseloomulikuks sai sellele perioodile keskendumine maastikuvaadetele, suur katsetuste amplituud, improvisatsioonilise ja impulsiivse maalimislaadi väljakujunemine, kus tooni andis tihe pintslikiri ning hilisemate lopsakate värvide asemel minimalistlikumate vahendite kasutamine. Atmosfäärides annavad tooni melanhoolsed meeleolud, erinedes tuntavalt hilisematest vaatemängulistest ja apokalüptilistest kaadritest.

Käesolev maal võib pärineda Mägi esimeste Norras valminud tööde seast. Sellele viitavad väike formaat ja napp koloriit, kuna suuremaid ja värvirikkamaid maale võis Mägi luua pigem siis, kui tema kunstnikumina oli tugevamalt kehtestunud ning ka rahalisi vahendeid oli rohkem kogunenud. See on hiilgav näide Mägi esimestest maalimisimpulssidest, mis mõjuvad vahetu ja katsetuslikuna. Pintslikiri on tihe, löökide kaskaad on alusmaterjalile kantud harvanähtava intensiivsusega. Värvide nüansid tulevad välja mitte reproduktsiooni pealt, küll aga mõjuvad jõuliselt siis, kui seista maali ees ning vaadata. Väikesesse formaati on surutud Mägile iseloomulikult väga palju, nii et teos suudab täita ka suure valge seina – sisemine laetus on sedavõrd tugev.

 

Norra maastik
25. Konrad Mägi Norra maastik 1908-1910. Õli, paber 25.4 x 33.2 cm (raamitud) Alghind 64 000 Viimane pakkumine 103 000 Haamrihind 103 000

TAGASI KODUMAA RÜPPE

Pärast Teist maailmasõda hakkasid paljud kunstnikud maalima loodust. See oli nende jaoks üks võimalusi, kuidas eemalduda poliitikast, aga ühtlasi ka viis, kuidas kinni hoida siinse maalikunsti traditsioonidest, kus maastikumaal oli olulisel kohal. Ent kahtlemata oli loodus paljude autorite jaoks endiselt ka lihtsalt tuttav paik, kus nad olid veetnud oma lapse- ja nooruspõlve ning mille dünaamikat nad tajusid varjamatu intensiivsusega. Loodusest ei tuntud rõõmu ainult kui vaatemängust, vaid ka kui loomulikust keskkonnast, kus viibimine oli sama loomulik kui käe libistamine taskusse.

Lauri talu õu
26. August Jansen Lauri talu õu 1945-1954. Õli, masoniit 84 x 102 cm (raamitud) Alghind 8 100 Viimane pakkumine 16 700 Haamrihind 16 700
Lehmalüps karjamaal
27. Oskar Raunam Lehmalüps karjamaal 1948. Õli, lõuend 46.5 x 61.6 cm (raamitud) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600
Talvine maastik mändidega
28. Richard Uutmaa Talvine maastik mändidega 1956. Õli, papp 50 x 70 cm (raamitud) Alghind 5 900 Viimane pakkumine 15 600 Haamrihind 15 600
Linnaveski Karksis
29. Evald Okas Linnaveski Karksis 1956. Õli, lõuend 18.3 x 27 cm (raamitud) Alghind 1 500 Viimane pakkumine 4 600 Haamrihind 4 600
Heinategu Karepal
30. Richard Sagrits Heinategu Karepal 1958. Akvarell 31.2 x 49.5 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 2 800 Haamrihind 2 800
Maastik
31. Johannes Saal Maastik 1958. Õli, paber Lm 31 x 42 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Maastik tuulikuga
32. Elmar Kits Maastik tuulikuga 1959. Õli, lõuend 56 x 73.5 cm (raamitud) Alghind 8 000 Viimane pakkumine 18 100 Haamrihind 18 100
Rannamõisa pankrannik
33. Karl Burman juunior Rannamõisa pankrannik 1964. Akvarell Lm 58.5 x 78.5 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 7 400 Haamrihind 7 400

NAISED

Naiste kujutamise traditsioon Eesti vanemas maalikunstis on vastuoluline, kuna emantsipeerunud naise kujutisi on pigem vähe ja naist vaadatakse sageli anonüümse sümbolina või siis mehelike fantaasiate objektina. Meesterahvad maalidel tavaliselt töötavad, mõtlevad või poseerivad, kuid naisterahvad lihtsalt on. Vahel tundub, nagu oleks nad sattunud maalidele lausa pooljuhuslikult, möödaminnes, nende hoiakus puudub kunstnike soovil aktiivsus ja nad on pigem vaadeldavad kui vaatlejad.

Kaks naist
34. Johannes Greenberg Kaks naist 1940-1944. Õli, lõuend 74.5 x 63.4 cm (raamitud) Alghind 17 000 Viimane pakkumine 26 000 Haamrihind 26 000
Akt
35. Ado Vabbe Akt 1940ndad. Õli, kartong 52.5 x 46 cm (raamitud) Alghind 15 000 Viimane pakkumine 15 000 Haamrihind 15 000
Naine lapse ja lindudega
36. Eduard Ole Naine lapse ja lindudega 1952. Akvarell, guašš 46.5 x 38 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine 3 400 Haamrihind 3 400
Tüdruk rätikuga
37. Evald Okas Tüdruk rätikuga 1967. Õli, papp 32.7 x 47.8 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600

SILMAD

Eesti vanemas kunstis on sage, et figuraalkompositsioonides ehk mitmeid inimesi kujutavates maalides antakse näod edasi visandlikult, kõigest mõne tõmbega. Küll aga on alati erilise tähelepanu all silmad. Isegi kui silmi ei maalita välja detailselt ja realistlikult, siis on nendesse koondatud meeleolu ja psühholoogia. 

Kompositsioon (Pärijad)
38. Johannes Greenberg Kompositsioon (Pärijad) 1940-1944. Õli, lõuend 110.5 x 135.5 cm (raamitud) Alghind 28 000 Viimane pakkumine 28 000 Haamrihind 28 000
Autoportree
39. Johannes Võerahansu Autoportree 1944. Õli, vineer 26.2 x 21.8 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine 3 500 Haamrihind 3 500

KÖÖK

Üllatuslikult on käesolevale oksjonile sattunud mitu maali, kus keskseks toimumispaigaks on köök. On ruume, mida kujutatakse sagedamini kui teisi, ent köök on kahtlemata põnev tänu oma erinevatele funktsioonidele. Lisaks praktilistele eesmärkidele nagu toidutegemine on köök olnud alati ka sotsiaalne kohtumispaik, aga ka koht, kuhu ladestuvad mineviku traditsioonid ja kombed.

Köögis
40. Nikolai Kummits Köögis 1930ndad. Õli, lõuend 61 x 76 cm (raamitud) Alghind 9 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Vaade talukööki
41. Valerian Loik Vaade talukööki 1960-1970ndad. Õli, lõuend 69 x 74 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Toidutegu talus
42. Boris Ninemäe Toidutegu talus 1970ndad. Õli, lõuend 50 x 61 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine - Haamrihind -

PUHKUS

Töötava ja aktiivse inimese kujutamise sagedus on loogiline, kuna aktiivsuses on alati ka dramaatika ning dramaturgia, pinge ja pingutus. Lõõgastuva inimese maalimine nõuab seevastu hoopis teistsugust tähelepanu, sest jälgima peab mitte lihaste pingutumist ja fokusseeritust, vaid hoopis lõdvestumist ja rahu. Tegemise asemel on nüüd maali huviobjektiks mittemidagitegemine.

Kõrtsis
43. Oskar Georg Adolf Hoffmann Kõrtsis 1880ndad. Õli, puitplaat 14 x 18 cm (raamitud) Alghind 4 100 Viimane pakkumine 4 500 Haamrihind 4 500
Söömaaeg
44. Endel Kõks Söömaaeg 1954. Õli, lõuend 51 x 32 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine 7 700 Haamrihind 7 700
Paadiga järvel
45. Emma Siirak Paadiga järvel 1960ndad. Pastell, paber Lm 40.8 x 47.5 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 3 400 Haamrihind 3 400
Järve peegeldus
46. Valdur Ohakas Järve peegeldus 1973. Õli, lõuend 78.5 x 100 cm (raamitud) Alghind 4 900 Viimane pakkumine 9 900 Haamrihind 9 900

LILLED

Lillede maalimine ei tähenda sugugi alati natüürmortidesse sättimist, vaid lilled on äratanud kunstnike tähelepanu nii vaasi panduna kui vabas looduses, nii kimpudena kui juhuslikemates seostes. Lilli imetletakse kas nende välise vormi ja värvirikkuse pärast või siis kannavad nad sügavamaid sümboolseid tähendusi. Kuidas ka ei oleks, Eesti kunstiajaloos on lillemaalil alati olnud oma koht ning vähe on vanemas kunstiloos neid autoreid, kes lilli ei oleks maalinud.

 

Kunstniku lilled
47. Adamson-Eric Kunstniku lilled 1930ndad. Õli, lõuend 49 x 39 cm (raamitud) Alghind 13 000 Viimane pakkumine 38 500 Haamrihind 38 500
Lilled
48. Johannes Võerahansu Lilled 1946-1954. Õli, vineer 84 x 62.7 cm (raamitud) Alghind 6 800 Viimane pakkumine 14 100 Haamrihind 14 100
Lilled
49. Elmar Kits Lilled 1967. Tempera, papp 42 x 46 cm (raamitud) Alghind 4 400 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600
Põllulilled
50. Viktor Leškin Põllulilled 1984. Õli, lõuend 50.5 x 70.5 cm (raamitud) Alghind 1 900 Viimane pakkumine 2 500 Haamrihind 2 500

VALGUS

Värvi kõrval on maalikunstnike jaoks alati olnud oluliseks kujutamisobjektiks valgus. Õigemini polegi tegemist objektiga, sest valgusele on kõige raskem näppu peale panna. Me tunneme maalipinnal ära värvid ja pintslitõmbed, oskame kirjeldada kompositsiooni ja motiivistikku, kuid valguse analüüsimine on tunduvalt keerulisem. Sageli ei näita kunstnikud valguse allikat, see imbub värvidesse ja esemetesse, on ebamäärane ja ometi totaalne. Kuigi tabamatu, defineerib valgus sageli kogu maali atmosfääri. 

Suvine jõekallas paatidega
51. August Jansen Suvine jõekallas paatidega 1929. Õli, lõuend papil 43 x 31.5 cm (raamitud) Alghind 2 600 Viimane pakkumine 18 200 Haamrihind 18 200
Maastik kaskedega
52. Paul Burman Maastik kaskedega 1920-1930ndad. Akvarell Lm 49.7 x 70.8 cm (raamitud) Alghind 4 300 Viimane pakkumine 4 500 Haamrihind 4 500
(müüdud)Varakevad
53. Andrei Jegorov Varakevad 1930ndad. Tempera, paber Vm 33 x 48.4 cm (raamitud) Alghind Viimane pakkumine - Haamrihind -
Puiestee
54. Olga Terri Puiestee 1950ndad. Õli, kartong Lm 34.4 x 49.4 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 2 900 Haamrihind 2 900
Saaremaa rand
55. Richard Uutmaa Saaremaa rand 1960. Õli, lõuend 65 x 81 cm (raamitud) Alghind 7 800 Viimane pakkumine 14 000 Haamrihind 14 000
Sügise võlud
56. Joann Voldemar Saarniit Sügise võlud 1969. Õli, masoniit 44.3 x 101.4 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 4 800 Haamrihind 4 800
Kivid Viimsi rannas
57. Olav Maran Kivid Viimsi rannas 1982. Guašš, tempera 61 x 69 cm (raamitud) Alghind 4 200 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Kevad
58. Evald Okas Kevad 1988. Õli, papp 50 x 71 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine 9 500 Haamrihind 9 500

-