Oksjonid > Käesolev > Haus Galerii

HAUS GALERII 2022 SÜGISOKSJONITE HOOAEG ON LÕPPENUD 

TUTVU OKSJONI TULEMUSTEGA ALLOLEVATES KATALOOGIDES 

 

HAUS GALERII 2023 AASTA OKSJONIKALENDER:

KEVADOKSJONID 6., 7. JA 10. MAI 2023

SÜGISOKSJONID 4., 5. JA 8. NOVEMBER 2023  

 

 

ok_na_533.jpg

Haus Galerii 30.10.2022 17:00

MOODSA KUNSTI KLASSIKA

pühapäev, 30. oktoober 17.00

MITMEKESINE JA MOODNE 

Tekst: oksjoninäituse kuraator Piia Ausman 

Haus Galerii moodsa kunsti klassika oksjon koondab 57 teost stiililiselt väga mitmekesisest kunstiperioodist. Tööd on valminud peale 1960ndaid aastaid – ajal, mil maailma kunstisuundumused tõmbavad kokku peamiselt Ameerikas valdavaks saanud popkunsti ning liiguvad kontseptualistlikuma kunstinägemuse poole. Päevakorda tõusevad endisest teravamalt kunsti võimaluste küsimused, selle eksperimentaalsed piirid. Kunst asub aina loomingulisemalt katsetama nii tegevuskunsti kui installatsioonidega, mille summutatud kajasid ka siinne kunstnikkond püüda proovib.

Eesti kunst, mis oli avatud maailmast 50 aastaks raudse eesriide taha suletud, akumuleerus kohati protestimaigulistes visuaalides 1960ndate lõpus ja 70ndate alguses. Just siis sisenes meie kunstiskeenele võimsalt ja hipilikult avangardsete loojate uus põlvkond: tollastes oludes „ellujääjad“, ühiskonnailmingute peegeldajad, kelle looming on õigustatult muutunud mitmekülgselt vaadeldavaks investeeringuks. Haus Galerii oksjonil on sellest märkimisväärsest seltskonnast esindatud Jüri Arrak, Toomas Vint, Andres Tolts, Mare Vint, Malle Leis, Enn Põldroos, Sirje Runge jt, aga ka 80ndatel tuntuks saanud hüperrealistid Jaan Elken, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe ning  performance´itega esile tõusnud Siim-Tanel Annus, täiesti unikaalne omafilosoofiline Peeter Mudist või traditsioonilise ja eksperimentaalse piirimail liikuvad Mari ja Uno Roosvalt, aga ka  alati ilusaks vabakäeliseks erandiks jääv Paul Allik. Nimed, kes viisid meie kunsti iseenesest mõistetava ja rohkem või vähem nõukogude-protagoonilisena juba taasiseseisvunud Eesti lävele 1990ndatel aastatel. 

1990ndad on eesti kunstis oluliseks loomevabaduse märgiks, mida saadab nii uute kui ka vanade põlvkondade difusioon ja julge mitmekesisus. Tollast seltskonda esindavad oksjonil Jaan Toomik, kes on saanud tuntuks eelkõige jõuliselt psühholoogilise freudiliku maalijana, aga ka Marko Mäetamm sotsiaalkriitilise tunnetusega popkultuuri keeles kõneleva autorina ning tänaseks tuntud multimeedia kunstnik Mall Nukke. Samuti leiame oksjonilt fotograaf Peeter Lauritsa ja veendunult maalilise Lauri Sillaku/Laurentsiuse, liikumas isepäisetena juba 2000ndate aastate suunas. 

Haus Galerii oksjonite oluliseks jooneks on olnud eesti kunsti tutvustamine ajaliinil. Nii on loogiline, et ka oksjonivalikud liiguvad ajas edasi ning toovad samm-sammult kaasa uusi ja uute aegade nimesid, keda galerii peab oluliseks rõhutada. Nii on oksjonil ka nö nooremad, ent tänaseks nimekad ja selgelt esiletõusvad autorid Maarit Murka ja August Künnapu, Mara Koppel, Priit Pajos, Priit Pangsepp ning  Külli Suitso maailmast, kus vabaduses ja kõige paljususes prevalveerib iga üksiku ande isikupära ja sõnumi kõnekus. 

Üldistades või detaile esile tuues võiks sel moel jätkata lõputult. Kõneleda saaks ju selle oksjoni foonil ka kunstiperioodide piirimaistest autoritest nagu Olga Terri, Evald Okas, Väino Paris, kes faktiliselt pärinevad küll veel vanemast generatsioonist, ent kelle siinsed tööd paigutuvad siiski moodsa maailma rütmidesse, puudutades samas stiililt kunagise Euroopa varase modernismi nostalgiat. 

Piiride tõmbamine kunsti ajastute, stiilide ja ühiskonnamõjuliste oluliste ilmingute vahel aitab ühelt poolt luua süsteeme ja analüüsida, tehes kunstimängu nauditavaks intellektuaalseks elulisaks, ent teisalt kätkeb kunst oma abstraktses olemuses piiritult eksistentsiaalseid ruume, lubades lõputuid individuaalseid interpretatsioone läbi sügavalt isiklike kogemuste. Seesugune üldise ja isikliku kokkupuutepunkt - paik, kus üks mina ja üks hoomamatu maailm korraga kohtuda võivad - ongi ehk kunsti juures just kõige võluvam. 

Järgnevad artiklid ja teoseid tutvustavad tekstid on kirjutanud kunstiloolane Heie Marie Treier (TLÜ/BFM) 

 

< tagasi
Saaremaa tüdruk
1. Mari Roosvalt Saaremaa tüdruk 1972. Õli, lõuend 65 x 46 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Bukett
2. Mari Roosvalt Bukett 1974. Õli, lõuend 65.5 x 50 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Vaade aeda
3. Olga Terri Vaade aeda 1982. Õli, lõuend 105 x 150 cm (raamitud) Alghind 14 000 Viimane pakkumine 24 500 Haamrihind 24 500
Aprill
4. Malle Leis Aprill 1987. Õli, lõuend 100 x 50.4 cm (raamitud) Alghind 6 900 Viimane pakkumine 6 900 Haamrihind 6 900
Külv (sarjast
5. Saima Randjärv Külv (sarjast "Käed") 1988. Õli, lõuend 100 x 85 cm (raamitud) Alghind 3 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Lilleherned
6. Paul Allik Lilleherned 1988. Õli, masoniit 45.5 x 36 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Idüll rohelise lauaga
7. Paul Allik Idüll rohelise lauaga 1989. Õli, lõuend 114.5 x 140 cm (raamitud) Alghind 11 000 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Vaas võsaülastega
8. Saskia Kasemaa Vaas võsaülastega 1991. Guašš, paber Vm 38 x 34 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Sügisvärvides
9. Saima Randjärv Sügisvärvides 1991. Õli, lõuend 30 x 65 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 1 600 Haamrihind 1 600
459
10. Siim-Tanel Annus 459 1992. Autoritehnika, paber Lm 96.5 x 68 cm (raamitud) Alghind 3 200 Viimane pakkumine 3 200 Haamrihind 3 200
Sukmiti aed XXI
11. Malle Leis Sukmiti aed XXI 1996. Õli, lõuend 90 x 90 cm (raamitud) Alghind 8 200 Viimane pakkumine 17 000 Haamrihind 17 000
Istuv akt
12. Paul Allik Istuv akt 2001. Õli, lõuend 55 x 49 cm (raamitud) Alghind 2 600 Viimane pakkumine 7 400 Haamrihind 7 400
Valged lilled
13. Evald Okas Valged lilled 2002. Õli, papp 65.5 x 52.7 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Yummy CVIII
14. (Lauri Sillak) Laurentsius Yummy CVIII 2004. Õli, akrüül, lõuend 150 x 150 cm (raamimata) Alghind 7 800 Viimane pakkumine 13 700 Haamrihind 13 700
Lilled
15. Priit Pangsepp Lilled 2012. Õli, lõuend 38 x 71 cm (raamimata) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 2 900 Haamrihind 2 900
Nooruslill
16. Uno Roosvalt Nooruslill 2013. Õli, akrüül, lõuend 82 x 100 cm (raamimata) Alghind 4 300 Viimane pakkumine - Haamrihind -

VAADE TAEVASSE

Taeva märgid on olnud inimesele olulised ammusest ajast peale. Taevas on midagi suuremat ja võimsamat kui inimene. Inimesel pole kontrolli taevaste üle, samas mõjutab seal toimuv inimest otseselt. 

Kui teha väike ekskursioon kunstiajalukku, siis taevastele asjadele on keskendunud eriti idakiriku kunst (ortodoksia). Õigeusu kirikusse sisenemine peaks andma eelmaigu paradiisist, kuhu igal inimesel on lootus pääseda. Visuaalselt esindab taevaseid sfääre ikoonide ja seinamaalide kuldne taust. http://www.newdesignfile.com/postpic/2009/10/greek-orthodox-icons-of-christ_345691.jpg  Läänekiriku kunstis võib üheks vapustavamaks taeva maalijaks pidada Giottot, kelle teoste vaatamiseks tuleb sõita Assisisse Itaalias, tõusta kõrgele mäkke, mis asub pealpool pilvi, ja külastada kloostrit, kus kaks keskaegset kirikut on ehitatud üksteise peale. Giotto maalitud Püha Fransiscuse viimane austamine (1295-1299) kujutab Taevase peakontori isikute kohalolu, ent seal näeb ka ehtsaid pilvi, millesse on peitunud õhuvalla vürst, kes soovib tähtsal sündmusel kohal viibida: https://analisidellopera.it/wp-content/uploads/2019/11/Giotto_Morte_di_san_Francesco.jpg

Inglise keeles tehakse vahet sõnadel „heaven” (religioosne taevas) ja „sky” (reaalne taevas). HAUS galerii valikus puutume kokku viimatinimetatuga ehk „sky” mõistes taevaga. Ent siingi saab viidata mõnedele tähenduslikele kunstiajaloo seikadele. 

Saksa väga mõjukas kunstnik Anselm Kiefer maalis enne Berliini müüri langemist teoseid, millel kõrge silmapiir – kunstniku kogu tähelepanu keskendus põllul või mullal või maapinnal toimuvale:  https://i.pinimg.com/736x/3c/55/d9/3c55d9750dd5468d028c06b51f34ce95--anselm-kiefer-shellac.jpg  Pärast Berliini müüri langemist (1989) langes ka Kieferi maalide silmapiir, kunstnik tõstis pilgu tähistaeva poole, vaadates seda lõdvestavas asendis, alt üles: https://i.pinimg.com/originals/ff/67/b7/ff67b7cd154695e1295e77028e2afe38.jpg

See meenutab niiväga varajast, 20. sajandi alguse Kristjan Rauda: https://kumu.ekm.ee/blogi/nadala-teos-kristjan-raud-kahekesi/

Ega oksjonivalikus olevatest kunstnikest olegi keegi spetsialiseerunud just taeva kujutamisele, küll aga on taevas kohal neis valitud teostes. Ilmselgelt on taeva koloriidi abil võimalik võimendada ka maali sõnumit.  

Vaadakem siis uudishimulikult üles taevasse ja laskugem lõpuks langevarjuga Maa peale. 

Poiss
17. Edgar Valter Poiss 1971. õli, papp 35.5 x 36 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 4 400 Haamrihind 4 400
Langevarjurid
18. Uno Roosvalt Langevarjurid 1977. Õli, papp 50 x 40 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 3 800 Haamrihind 3 800
Valge päike
19. Alo Hoidre Valge päike 1980ndad. Õli, papp 70 x 70 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Illusioon XV
20. Sirje Runge Illusioon XV 1986. Õli, lõuend 100 x 89.5 cm (raamitud) Alghind 6 300 Viimane pakkumine 9 900 Haamrihind 9 900
Vaade aknast II
21. Toomas Vint Vaade aknast II 1997. Õli, lõuend 73 x 83 cm (raamitud) Alghind 9 700 Viimane pakkumine 20 500 Haamrihind 20 500
Rene Magritte'i kollaste väävlitega tikud
22. Toomas Vint Rene Magritte'i kollaste väävlitega tikud 1997. Õli, lõuend 70.5 x 92.5 cm (raamitud) Alghind 11 000 Viimane pakkumine 17 500 Haamrihind 17 500
Taeva atlas nr 23
23. Peeter Laurits Taeva atlas nr 23 2001. Digitrükk 99 x 99 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 3 000 Haamrihind 3 000
Tabel IV
24. Andres Tolts Tabel IV 2006. Õli, akrüül, lõuend 115 x 115 cm (raamimata) Alghind 8 300 Viimane pakkumine 8 300 Haamrihind 8 300
Valgus
25. Priit Pajos Valgus 2009. Õli, vineer 53 x 122 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 3 400 Haamrihind 3 400
Välised jõud
26. Urmas Pedanik Välised jõud 2020. Foto, õli, lõuend 75 x 95 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine 4 100 Haamrihind 4 100

ESTEETIKA, MIS KÄSITLEB SUHTEID

1998. aastal avaldas prantsuse kunstikriitik ja kuraator Nicholas Bourriaud oma ülimõjuka raamatu „Esthétique relationnelle”, mis tõlgiti ka inglise keelde kui „Relational Aesthetics”. Eesti keeles on mitmeid tõlkeversioone, kas „suhestuv esteetika” või „suhestav esteetika” või ka „suhte esteetika”. 

Bourriaud püüdis teoretiseerida paljude 1990. aastate kunstnike suundumuse üle pürgida suhtleva kunsti poole – kunstnikud hakkasid sajandivahetusel looma situatsioone, milles suhestusid vaatajatega otse, mitte enam piltide vahendusel. Nii hakkasid kunstnikud avalikkuses näiteks süüa keetma, et serveerida publikule head toitu kontseptuaalse kunstisündmusena. 

Eesti kunstis on ka sarnaseid aktsioone tehtud, näiteks Kai Kaljo ja Tiina Tammetalu „Shop” või Pärnu koolkonna kunstnike publikuga suhtlemise püüdlused. Selline esteetika eeldab inimeste omavahelist reaalset suhtlemist näiteks performance-kunsti vaimus. 

Ilmselt kujunes selline kunstisuund vastukaaluks aina võõranduvatele inimsuhetele, mis on tingitud arvutiekraanide ja mobiiltelefonide maagilisest mõjust. See mõju pole mõistagi kuhugi kadunud, küll aga tundub olevat kadunud suhestuva esteetika kunst või on see võtnud noorema põlvkonna jaoks lihtsalt uue vormi?

Siinkohal võiks siis üldistada, et inimsuhteid saab teadlikult kujundada või disainida. Siintoodud HAUS-i oksjoni maalid modelleerivad ka teatud mõttes inimsuhteid väga erineval viisil. Olgem teadlikud.  

Istuv akt
27. Olev Subbi Istuv akt 1959. Pastell 42.6 x 36.5 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine 7 700 Haamrihind 7 700
Tants
28. Valdur Ohakas Tants 1960ndad. Õli, paber 34 x 48 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Figuur
29. Jüri Arrak Figuur 1967. Segatehnika, masoniit 70.8 x 49.7 cm (raamitud) Alghind 10 000 Viimane pakkumine 10 000 Haamrihind 10 000
Viibimine metsas
30. Lembit Sarapuu Viibimine metsas 1970ndad. Õli, papp 50.5 x 44.5 cm (raamitud) Alghind 6 700 Viimane pakkumine 6 700 Haamrihind 6 700
Vana Tallinn
31. Väino Paris Vana Tallinn 1972. Õli, masoniit 80.5 x 51.5 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Luuletaja Lydia Koidula
32. Peeter Mudist Luuletaja Lydia Koidula 1974. Õli, lõuend 150 x 100 cm (raamimata) Alghind 35 000 Viimane pakkumine 111 000 Haamrihind 111 000
Mäng
33. Jüri Arrak Mäng 1980. Õli, lõuend 37 x 75 cm (raamitud) Alghind 7 300 Viimane pakkumine 16 000 Haamrihind 16 000
Mees bussis
34. Rein Kelpman Mees bussis 1982. Õli, lõuend 100.5 x 75 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine 4 600 Haamrihind 4 600
Talv
35. Malle Leis Talv 1987. Õli, lõuend 23 x 30 cm (raamitud) Alghind 2 600 Viimane pakkumine 10 100 Haamrihind 10 100
Akt
36. Jaan Toomik Akt 1989. Segatehnika, paber Lm 59.5 x 80 cm (raamitud) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Ristkülik
37. Ado Lill Ristkülik 1992. Akrüül, lõuend 150 x 140 cm (raamitud) Alghind 6 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Mäng
38. Miljard Kilk Mäng 1994. Õli, lõuend 115 x 155 cm (raamimata) Alghind 11 500 Viimane pakkumine 11 500 Haamrihind 11 500
Naised lehvikuga
39. Enn Põldroos Naised lehvikuga 1995. Õli, masoniit 105 x 75 cm (raamimata) Alghind 9 800 Viimane pakkumine 9 800 Haamrihind 9 800
What a Kitsch!!!
40. Marko Mäetamm What a Kitsch!!! 1995. Akrüül, pleksiklaas 107 x 130 cm (raamimata) Alghind 7 300 Viimane pakkumine 9 100 Haamrihind 9 100
Nimetu
41. Maarit Murka Nimetu 2001. Õli, papp 122 x 82.5 cm (raamitud) Alghind 4 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Daam kalaga
42. Agu Pilt Daam kalaga 2001. Akvarell Km 54.2 x 41.7 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 3 000 Haamrihind 3 000
Side I
43. Mara Koppel-Ljutjuk Side I 2004. Õli, lõuend 150 x 120 cm (raamimata) Alghind 6 000 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Londoni loomaaia valvur saab suudluse sõbralikult merilõvilt
44. August Künnapu Londoni loomaaia valvur saab suudluse sõbralikult merilõvilt 2004. Akrüül, lõuend 150 x 130 cm (raamimata) Alghind 6 000 Viimane pakkumine 7 800 Haamrihind 7 800
Kompositsioon
45. Andrus Kasemaa Kompositsioon 2005. Pastell, paber 36 x 48 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 700 Haamrihind 1 700
Läänest itta
46. Mall Nukke Läänest itta 2008. Kollaaž, kuld- ja hõbeleht 45 x 76 cm (raamimata) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 6 300 Haamrihind 6 300
Short Art Film - Based On a True Story 2
47. Maarit Murka Short Art Film - Based On a True Story 2 2009. Õli, lõuend 120 x 120 cm (raamimata) Alghind 5 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Leda kohtub Luigega
48. Jüri Arrak Leda kohtub Luigega 2019. Õli, lõuend 65 x 100 cm (raamitud) Alghind 9 000 Viimane pakkumine 9 000 Haamrihind 9 000
Vaikelu kolme pudeliga
49. Ilmar Kruusamäe Vaikelu kolme pudeliga 2021. Õli, lõuend 64.5 x 81 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 2 400 Haamrihind 2 400

LINN KUI METAFOOR, LINN KUI REAALSUS

Linn ja urbanistlik elustiil tõusis eesti kunstis esiplaanile koos SOUP’69 põlvkonna noorte kunstikega, kes õppisid ERKI-s (Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, praegu EKA ehk Eesti Kunstiakadeemia) 1960. aastatel arhitektuuri, disaini, klaasi jms. Samal ajal oli Eestis linnakultuur pigem nõrk; suurim linn Tallinn võis kohati välja näha nagu küla. Küll aga said kunstnikud vabalt reisida sellistesse suurlinnadesse-metropolidesse nagu Peterburg ja Moskva ning olla vaimselt kontaktis New Yorgi ja teiste oluliste linnadega riigipiiri taga. Noored kunstnikud mõtlesid ettepoole – tõelise linnakeskkonna võimalikkusest Eestis. See hakkas vaikselt täituma alles pärast 1990. aastate lõpul hoogustuvat ehitusbuumi.

Arhitektuuri praktikud ja teoreetikud üle maailma mõtlevadki enamasti pigem ettepoole, projitseerides linnu sellisena, millised nad võiksid olla, aga veel ei ole. 

Eri rahvaste mõtlejaid ja loojaid on aga läbi sajandite paelunud ideaallinna idee. See pärineb Uue Testamendi lõpust, kus leidub detailne kirjeldus tulevasest ideaallinnast. Sealt puudub kurjus. Ideaallinn kannab nime Uus Jerusalemm ning see pidavat olema ehitatud materjalist, mille kohta pole inimkeeles veel sõna, aga kirjelduse järgi pidavat see meenutama kulda ja klaasi. Ideaallinn on hiigelsuure kuubi kujuline, sest ingel mõõdab tema kõiki külgi kuldse pillirooga ja saab tulemuseks, et kõik küljed on omavahel võrdsed. Määramatus tulevikus laskub ideaallinn taevast alla Maa peale praeguse Jerusalemma kohale, tõotades olla seega täiesti maine käegakatsutav koht. Internetis leidub koguni matemaatilisi arvutusi selle linna suuruse ja ehitusmaterjali tiheduse kohta, siin üks näide Taevasest turismist: http://www.tourofheaven.com/eternal/new-jerusalem/size.aspx

Kui ideaallinna nime ei soovita välja hääldada, võidakse kasutada eufemismi „Nähtamatu linn”, mis viib mõtted uitama juba järgmistele radadele. Nii on eesti keeldegi tõlgitud Italo Calvino „Nähtamatud linnad” (Perioodika, 1994). 

Aed ja linn on kaks ideaalikategooriat, millega algab ja lõpeb Piibel. Tekib sümmeetria, kus alguse ja lõpu vahepeale jääb inimkonna sajanditepikkune ajalugu.

Tagasi Eestisse – HAUS galerii oksjonil on valik eesti kunstnike linna tõlgendusi, mis pärinevad peamiselt 21. sajandist. Kõik need tööd on mõneti vihjelised ja kutsuvad vaatajat ise edasi mõtlema.

Natüürmort rohelise papagoiga
50. Jaan Elken Natüürmort rohelise papagoiga 1976. Õli, lõuend 97 x 67 cm (raamitud) Alghind 11 000 Viimane pakkumine 17 500 Haamrihind 17 500
Soe ja külm
51. Mari Roosvalt Soe ja külm 1989. Õli, lõuend 116 x 116 cm (raamitud) Alghind 8 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Maja
52. Jaan Toomik Maja 2005. Akrüül, lõuend 155 x 195 cm (raamimata) Alghind 13 000 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Rõõmu põletatud majad
53. Olga Terri Rõõmu põletatud majad 1990-1991. Õli, lõuend 77 x 100.5 cm (raamitud) Alghind 5 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Maria
54. Külli Suitso Maria 2009. Õli, lõuend 100 x 100 cm (raamimata) Alghind 4 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Urban Romantics - Cupido
55. Mall Nukke Urban Romantics - Cupido 2011. Segatehnika 60 x 100.5 cm (raamimata) Alghind 6 000 Viimane pakkumine 13 200 Haamrihind 13 200
Urban Romantics - Europe
56. Mall Nukke Urban Romantics - Europe 2011. Segatehnika 60 x 70 cm (raamimata) Alghind 5 000 Viimane pakkumine 9 200 Haamrihind 9 200
Valged linnad V
57. Mare Vint Valged linnad V 2019. Värviline pliiats lõuendil 100 x 70 cm (raamimata) Alghind 4 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -

AED KUI METAFOOR, AED KUI REAALSUS

2022. aastal on eesti kaasaegse kunsti üks läbivaid teemasid botaanikaaed koos lillede ja taimedega – seda muidugi kontseptuaalses ja analüüsivas võtmes, kus taimed võivad osutuda sümptomiteks suurematele ühiskondlikele nähtustele. 

Nii kandis Veneetsia biennaali eesti paviljoni näitus pealkirja „Orhideliirium”. Septembris-oktoobris toimunud noorte kunstnike biennaal Artishok üldpealkirjaga „Taimed kui tunnistajad” oli viidud aga Tallinna Botaanikaaeda.

Võib-olla algas igatsus senise kaasaegse kunsti põlatud teema järele juba 2020. aastal, mil maailm pandi lukku ja elu seiskus, hingeline segadus oli suur. Tolle aasta septembris avati Prantsusmaal Giverny-s näitus „Monet’ lilled”. Loogiline, et Monet impressionistlikud maalid pidid olema seotud mitte ainult esteetika uuendusega, vaid ka kuskil Prantsusmaal asuva aiaga. Siin tema aed siis on (video 2: 52 min):  https://youtu.be/rjWx2WNXFF4

Eedeni aed on Vana Testamendi järgi maailma loomise alg-ideaal. Teadlased on isegi uurinud Eedeni aia tõenäolist asukohta – see võis paikneda kuskil praeguse Pärsia lahe põhjas, mis pidi tol kaugel ajal olema külluslik maismaa. Ilma Eedeni aeda teadmata on raske aru saada kunsti- ja arhitektuuriajaloost. 

Aed kui pelgupaik tõmbas mitmel viisil aga (hilis)nõukogude kultuuritegelasi. Ilmselt kuulsaim on Siim-Tanel Annus, kes 1980. aastatel kasvatas pool aastat oma aias taimi ja ülejäänud pool aastat elatus nende müügist; tänupühade aegu tegi aga üks kord aastas oma aias performance’i, esitledes end kuningana, nii et kunstniku aed muutus kuningriigiks. Tanja Muravskaja analüüsis aga foto vahendite keeles Tuglaste suhet oma aiaga, mis eriti Stalini karmil ajal osutus võib-olla hingepäästvaks. 

Aed pidi olema kirjanike ja kunstnike pelgupaik ja teraapia raskel ajal, aidates tasakaalustada hingeelu. Nii sündis aia kultuuriline mikropoliitika, mis aitas kaasa hingelisele vastupanule. Aed võib toimida ka kui ellujäämisstrateegia.