Oksjonid > Käesolev > Haus Galerii

HAUS GALERII 2024. AASTA SÜGISOKSJONID TOIMUVAD

2., 3. JA 6. NOVEMBRIL 2024 

Haus Galerii kunstioksjonite hooaeg on avatud. Oksjonid toimuvad nii galeriisaalis kui online platvormil: 

Eesti maalikunsti klassika, I osa - laupäeval, 2. nov. kell 15:00

Eesti maalikunsti klassika, II osa - pühapäeval, 3. nov. kell 15:00

Eesti graafika - kolmapäeval, 6. nov. kell 19:00

Maalioksjon toimub kahes osas järgimata seekord uuema ja vanema kunsti kronoloogiat vaid pigem liigub kuraator Piia Ausmani ja kunstiloolase Eero Epneri esituses mööda teemade, autorite ja olulisimate kunstilaadide radu. 

Graafika ja joonistuse oksjon toimub 6. novembril ning kataloogi on koostanud kunstiloolane Heie Marie Treier.

Küsimuste ja ostueelsete konsultatsioonide osas võtke meiega julgesti ühendust. Oksjonil osalemise soovi korral on teil vajalik oksjonile eelnevalt registreeruda, laadiga alla registreerimisleht, allkirjastage digitaalselt ja saatke haus@haus.ee, mille järel saadame teile, hikjemalt ühe tööpäeva jooksul, osalemise kinnituse. 

Ilusaid taaskordseid kunstioksjonite elamusi!

OKSJONI REGISTREERIMISLEHT

ok_na_519.jpg

Haus Galerii 15.05.2022 15:00

MOODSA KUNSTI KLASSIKA - pühapäev, 15. mai 15:00

MOODSA KUNSTI KLASSIKUD - AEG, MÄRGID, MÕTTED

Piia Ausman oksjoni kuraator

Moodne klassika – millele see sõnapaar viitab? Tihti võtame kasutusele üht või teist nähtust iseloomustavad mõttemärgid, mis muutuvad ajas niivõrd loomulikeks, et me nende sisu üle enam hiljem ei polemiseeri ega sellesse ka süvene. Ent rääkides moodsa kunsti klassikast tundub teemale lähenemine just läbi sõnaselgitava vaatenurga kõige tabavam.

Eesti keele seletav sõnaraamat: "moodne" – ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus; "klassik" - üldtunnustatud kirjanik, kunstnik, teadlane vm. vaimukultuuriala esindaja, kelle looming on põhjapanev ning aegumatu.

Niisiis – moodsa kunsti klassika - ajalik ja ajatu ühes kombinatsioonis. Ilmselgelt on see andeka kunsti üks suuremaid fenomene - olla inspireeritud oma ajast, millestki hetkelisest ja kaduvastki, kõneleda konkreetse aja märgikeeles, puudutada kindlaid probleemistikke, teravaid ühiskondlikke tundepunkte ja teha seda läbi sügavalt isikliku kogemuse, kuid selliselt, et valminud teosed muutuvad ometi ajatuks! Hurraa!

Eesti moodsa kunsti klassikud – täna tegelikult juba kaks põlvkonda kunstnikke, kellest esimesed muutusid kõnekaks nõukogude perioodi surve „kirgastuses“, tulles kunsti juurde 1960ndate lõpus ning teised, kelle looming jääb 1990ndate algusesse, mil vabaduse ilmingud pärast arutut ja halvavat okupatsioonisaagat olid oma äärmustes kohati kummalisedki ning nõudsid kõige positiivse kõrval kohanemist ja ümber-formeerumist.

Surutise kunst ja vabaduse kunst, mille kummagi algimpulsid olid teineteisest vaid mõnekümne aasta kaugusel. Mõlemad moodsad, järgides ajastu meeleolusid ja märgikeelt.

Ühelt poolt Jüri Arrak protestiuuendusliku, jõulise ja sotsiaalpoliitiliseks muutunud inimfiguuriga või Andres Tolts popilike kunstilähenemiste ja formularidesse skeemitatud maailmadega, milles üksikud aknad rahulikku rohelusse vaatamas, või Leonhard Lapin terve kontseptuaalse teoste sarjaga, inimest peenmehaanilise tehnoloogilise konstruktsioonina edasi andes, või Toomas Vint end rohelusse kaevates ja Malle Leis oma maalidel lõpututesse juurviljadesse, kaunviljadesse ja lilledesse mattudes ning siis Marko Mäetamm plakatlikult 1990ndate kapitalistlikke kaubamärke ja poppe tootegruppe ning lihtsustatud inimkäitumist esitledes või Jaan Toomik tegelikkust räigelt ausa poeesiaga avades, tehes seda läbi sügavalt isiklike ent kõigi tekialuseid ja telgitaguseid puudutavate vahenditega või Mall Nukke naisfiguurid, mis korraga ilmusid kunsti teiste tegijatena, ühendades ürgse olemuse ühiskondlikult vaba jõulisusega või Laurentsius, kes rõhutatult vanameisterliku maalitehnikaga tsiteeris ja parafraseeris kaasaegset kunstimärgistikku jne, jne, jne.

Moodne kunst on mõtestanud moodsat aega, vaadanud sellesse mida ta näeb ja kujutanud seda, mida hetkel tunneb ja oluliseks peab. Andy Warhol nägi 1962. aastal konservpurki tomatisupiga, millest sai oma aja kunsti ikoon, USA aina progresseeruva tarbijaühiskonna monumentaalne kroonijuveel, šokeeriv väljakutse kunstile, millega moodne maailm vaimustunult kaasa läks ja häälekalt uusi kaasaegseid kunstivõimalusi manifesteeris.

Moodne kunst sai moodsaks selle sõna otseses tähenduses, peegeldades selgelt oma aja nähtusi. Moodsat kunsti iseloomustab terav kaasaegsus, teemad ja loomerütmid, mis millelegi osutavad, vastanduvad või viitavad. Selles ei ole vanameisterliku kunstimaailma idülli, mille problemaatika võlud on hoopis muus, tõelisuse illusiooni loomises ja hiljem impressiooni maalimises, maalitehnika nüansside arendamisel, valguse võimalustel, koloriidi peensusel. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunstirevolutsioon seisnes rõhutatult uuenduslikus kunstitehnikas. Sellest sai bravuurne ja kirglik hüpe võimalikult kaugele klassikalisest maalilaadist enam tunnetusliku maailmakujutamise poole, lugedes siinkohal mõttes üles terve rea prantsuse kunstnikke ja nende kõrval aktsendiga Van Gogh’il. Kuni need maalivõtestike uuenduslikud tendentsid said moodsa kunsti märgiuuenduslikeks tendentsideks. Selle kõrval kuidas maalida muutus oluliseks mida maalida! Eesti moodne kunst sättus maailma moodsa kunsti lainele. Tekkis isikupärane paralleeleksistents, mille otsinguvaimus, avatuses, andekuses ja kirglikkuses siinne omaaegne kaasaegne kunst tänaseks moodsa kunsti klassikaks maaliti.

< tagasi
Sügisene metsatukk
1. Raivo Korstnik Sügisene metsatukk 1963. Õli, papp 49 x 79.5 cm (raamitud) Alghind 1 900 Viimane pakkumine 1 900 Haamrihind 1 900
Linn
2. Enno Ootsing Linn 1964. Akvarell Lm 28.5 x 40.5 cm (raamitud) Alghind 1 100 Viimane pakkumine - Haamrihind 1 100
Loojak
3. Enno Ootsing Loojak 1966. Akvarell Lm 27.7 x 39.3 cm (raamitud) Alghind 1 100 Viimane pakkumine - Haamrihind 1 100
Abstraktne kompositsioon
4. Lembit Sarapuu Abstraktne kompositsioon 1960ndad. Õli, papp 35 x 23 cm (raamitud) Alghind 2 600 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Figuurid sinisel foonil
5. Andrus Kasemaa Figuurid sinisel foonil 1969. Õli, lõuend 102 x 109 cm (raamitud) Alghind 7 500 Viimane pakkumine 11 200 Haamrihind 11 200
Lopsakad lilled
6. Enno Lehis Lopsakad lilled 1970ndad. Akvarell, guašš, kartong Lm 62.5 x 47.7 cm (raamitud) Alghind 1 000 Viimane pakkumine 1 000 Haamrihind 1 000
Kuma 2
7. Mari Kurismaa Kuma 2 1990. Õli, lõuend 130 x 90 cm (raamitud) Alghind 5 800 Viimane pakkumine 5 800 Haamrihind 5 800
(müüdud)Nimetu
8. Ado Lill Nimetu 1991. Akrüül lõuendil 150 x 180 cm (raamimata) Alghind 6 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Kompositsioon
9. Peeter Ulas Kompositsioon 1994. Pastell, paber Vm 54.7 x 36.3 cm (raamitud) Alghind 1 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Ragnari must ja valge
10. Olev Subbi Ragnari must ja valge 1996. Akrüül, õli, masoniit 60 x 80 cm (raamitud) Alghind 6 200 Viimane pakkumine 6 200 Haamrihind 6 200
Sünonüüm III
11. Mari Roosvalt Sünonüüm III 2005. Õli, segatehnika, lõuend 110 x 110 cm (raamimata) Alghind 4 800 Viimane pakkumine 4 800 Haamrihind 4 800

POLIITILINE

Kas kunstnik peaks loomingus tegelema poliitikaga? Või osalema ise poliitikas? Kui vaadata 1920.-1930. aastate Pallase koolkonna põhjal, siis seal õpetati ühe suundumusena optikast lähtuvat apoliitilist maalimist. See tähendas, et kui noortel kunstnikel olidki 1930. aastate lõpuks tekkinud täiesti vastandlikud poliitilised vaated, siis maalide põhjal nende vaateid välja ei lugenud, maaliti ühe koodi järgi. Modernistlikule kunstile omaselt tegeldi enam maali enda maailma ja kunstitehnilise problemaatikaga kui poliitikaga. Tänapäeva kunstis vist nii olla ei saaks, maailm on muutnud ja selle sõnumite seos kunstiga teravam.

Siinses valikus on näited poliitikaga suhestuvast maalikunstist. Või pigem on tegemist mõtisklustega ja filosofeerimistega poliitika teemadel. Maale võib mõista ka üldisemalt ning näha siin laiemaid tähendusi. Hea kunst kommunikeerub erinevates olukordades ikkagi.

Varjud müüril VI
12. Jüri Arrak Varjud müüril VI 1991. Õli, lõuend 97 x 146 cm (raamitud) Alghind 5 800 Viimane pakkumine 8 000 Haamrihind 8 000
Segadus
13. Jüri Arrak Segadus 1995. Õli, masoniit, klišeed 88 x 103 cm (raamitud) Alghind 5 000 Viimane pakkumine 12 100 Haamrihind 12 100
(müüdud)OK!
14. Enn Põldroos OK! 2008. Õli, lõuend 97 x 160 cm (raamimata) Alghind 7 000 Viimane pakkumine 7 000 Haamrihind 7 000

TEHNOLOOGILINE

Siinsed maalid võiks kuuluda ühisnimetaja alla „tehnoloogiline”, koos mitmete ootamatustega kunstnike valikul, kellel tehnoloogia ei pruugi olla loomingu peateema. Masinate, mehhanismide, tööstuskeskkonna jms käsitlemine kunstis võiks eeldada kas ülikirglikku või vastupidi, pigem külma, objektiivset ja võib-olla küünilist käsitlust, kumbagi siin aga ei näe. Tööde valmimisaastad algavad 1960ndatest ja eesti maalijate suhe tehnoloogiasse pole nii ekstreemne nagu seda võib leida Ameerikas jm. See tähendab ka, et eesti kultuuris laiemalt on olnud valdavalt teised fookused.

Retrospektiivselt vaadatuna mõjuvad kunagised tipptasemel tehnoloogilised saavutused vananenuna ja ununenuna nagu mänguasjad, milles on võluvat süütust. Seda näeme, kui suuname pilgu ajas tagasi, mitte edasi. Oma rolli mängib maalikunst, mis jääb igasugusest tehnoloogilisest maailmast kaugele ja toob mainitud valdkonda inimlikkust.

Kuna need maalijad kasutasid ja kasutavad ka ise inimlikult oma igapäevaelus tehnoloogiat, siis see kuulub kõigi ellu loomuliku kaasnähtusena, mõjutades eri viisidel ka nende kunsti. Mismoodi ja millise tähendusega, selgub tööde lähemal vaatamisel.

Linnavaade
15. Jaan Tuuling Linnavaade 1960. Õli, papp 53 x 69 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Abstraktne maastik
16. Andres Tolts Abstraktne maastik 1967. Akvarell, segatehnika, paber Lm 33 x 47.3 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Maastik garaažidega
17. Peeter Mudist Maastik garaažidega 1980ndad. Õli, papp 50 x 79.5 cm (raamitud) Alghind 6 900 Viimane pakkumine 25 200 Haamrihind 25 200
(müüdud)Kompositsioon XVI
18. René Kari Kompositsioon XVI 1991. Õli, masoniit 75 x 75 cm (raamitud) Alghind Viimane pakkumine - Haamrihind -
Autod
19. Marko Mäetamm Autod 1994. Akrüüllateks, pleksiklaas 114 x 132 cm (raamimata) Alghind 7 000 Viimane pakkumine 8 500 Haamrihind 8 500
Kompositsioon I
20. Jüri Kask Kompositsioon I 1994. Kollaaž, viltpliiats, paber Lm 21 x 30 cm (raamitud) Alghind 950 Viimane pakkumine 1 000 Haamrihind 1 000
Kompositsioon II
21. Jüri Kask Kompositsioon II 1994. Kollaaž, viltpliiats, paber Lm 21 x 30 cm (raamitud) Alghind 950 Viimane pakkumine 1 000 Haamrihind 1 000
Tabel III
22. Andres Tolts Tabel III 2006. Akrüül, lõuend 115 x 115 cm (raamimata) Alghind 6 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Vaikelu III
23. Jaan Toomik Vaikelu III 2008. Õli, lõuend 145 x 195.5 cm (raamimata) Alghind 16 000 Viimane pakkumine 18 000 Haamrihind 18 000
Katkestus
24. Urmas Pedanik Katkestus 2022. Fototrükk, õli, lõuend 70 x 140 cm (raamitud) Alghind 4 900 Viimane pakkumine 4 900 Haamrihind 4 900

LAPIN

Leonhard Lapin – ülimalt mitmekülgne looja, keda jätkus kõikjale, nii arhitektuuri kui kujutavasse kunsti kui teatrisse kui kirjandusse, kunstiajaloo kirjutusse ja luulesse. Kunstnik osales aktiivselt eesti kunstielus üle kuuekümne aasta. Lapinist lähtub eesti avangardkunsti sõnastamine ja üldse „avangardi” kui termini toomine Eesti kunstikonteksti. Ka Lapin ise identifitseeris end avangardi kaudu. Loomingus tähendas see modernistliku kunsti eesliinil sammujat, kes näitab teistele teed.

Esitatud on väike valik Leonhard Lapini suure loomingu varajasest perioodist ja üks töö ka hilisemast perioodist. Noore Lapini unikaallehtede tehnika – tušš, guašš – viitab mõjudele, mida ta sai Tõnis Vindi isiksusest ja idamaisest kalligraafiakunstist. Tegemist on teadliku kontseptuaalse valikuga.

2018. aastal toimus KUMU Kunstimuuseumi esimese korruse suures saalis Leonhard Lapini mahukas ülevaatenäitus “Tühjus ja ruum”. Sündmuse puhul ilmus 328-leheküljeline raamat “Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum 1967-2017”. Näitus ja raamat analüüsisid veel kunstniku elu ajal tema loomingut, võttes arvesse kunstniku enda andmeid ja kommentaare, olles seega üliväärtuslikud dokumentatsioonid. Eesti kunsti eluaegne avangardist ja mässaja, kes sekkus otsustavalt rumalusse ning bürokraatlikusse mugavusse, tõsteti seega ka ametlikult klassikustaatusesse.

Haus Galeriiga tegi Leonhard Lapin koostööd selle algusaastatest alates. Kunstnik on kuulunud n-ö Hausi kunstnikke gruppi, kellega galerii alustas oma tegevust ning kelle töid on siin süsteemselt esitletud nii oksjonitel kui näitusel. Käesolev peatükk 2022. aasta kevadoksjonil on mõeldud eraldi rõhutama Leo Lapini head mälestust. Siinse unikaalteoste valiku jõudis kunstnik veel enne  lahkumist oma käega just selle oksjoni jaoks mappi kokku panna, sealhulgas autoritõmmis sarjast „Naine-masin” graafikaoksjonil ning tuššimaalid „Fallose“, ning „Kunstihoone” sarjast.

Kunstihoone I
25. Leonhard Lapin Kunstihoone I 1974. Tušš, guašš Km 42 x 40 cm (raamitud) Alghind 4 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Kunstihoone III
26. Leonhard Lapin Kunstihoone III 1974. Tušš, guašš Km 42 x 40 cm (raamitud) Alghind 4 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Kunstihoone IV
27. Leonhard Lapin Kunstihoone IV 1974. Tušš, guašš Km 42 x 40 cm (raamitud) Alghind 4 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Fallos III
28. Leonhard Lapin Fallos III 1974. Tušš, guašš Km 32 x 30 cm (raamitud) Alghind 4 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Masin XIII
29. Leonhard Lapin Masin XIII 1975. Tušš, guašš, paber Km 42 x 40 cm (raamitud) Alghind 3 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Särk I
30. Leonhard Lapin Särk I 2013. Kollaaž, akrüül, paber Lm 42 x 29.7 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 2 100 Haamrihind 2 100

ÖKOLOOGILINE

Kõiki siin esitatud loodusvaateid võiks kunstiajaloo ja stilistika seisukohalt nimetada heas mõttes traditsioonilisteks. Kunsti eesmärk pole siiski ainult nähtut jäädvustada, vaid ka kõige lihtsamatena tunduvaid maailmu erinevatel põhjustel võimendada, millelegi tähelepanu pöörata, pilku fokuseerida ja mõtet teravada. Kui vaadata teoste sõnumeid, nihutada sellest lähtuvalt loodusvaadete perspektiivi tänapäeva loodushoiu ja ökoloogia suunas, siis on tegemist ju vaadetega loodusest, mida pole rikkunud ei harvesterid ega kemikaalid. Eesti maastikke on maalinud suure ja armastava südamega kunstnikud, kelle isiklik suhe loodusega on olnud otsene ja kogumusdetailne.

Meedias on looduse valdkonna keskseks terminiks tõusnud tänapäeval „elurikkus” (vt portaal: https://elurikkus.ee/ ). Mida mitmekülgsem on kasvav loodus, sest suurem on elurikkus – ka tüütutel putukatel ja nii-öelda kahjuritel ja lindudel ja loomadel on koht looduses, mis omakorda ei peaks olema monokultuurne (ainult ühe taime kasvatamisele spetsialiseerunud). Ka sellele panevad mõtlema meie loodusmaalid.

Looduskogemuse ehedust märgib veel asjaolu, et ilmselt on need teosed, eriti arvestades tollaseid maalimistraditsioone, maalitud kõik enamasti kohapeal vabas õhus, mida tähistatakse prantsuskeelse kunstiterminiga „plein air” ehk „plenäär”. Sellega kaasneb aistinguid, osooni ja helisid. Tähelepanelikult maale vaadates on kunagised vahetud loodusaistingud tänagi seal. Kunstnikud on kasutanud peamiselt õlimaali tehnikat, kohati ka temperat ja guašimaali. Need on looduslikel (siin võiks öelda: ökoloogilistel) komponentidel põhinevad värvid, mis on läbinud sajanditepikkuse kunstiajaloo testi. Muuhulgas pole vähem oluline ka märkida, et nende värvidega maalimine ei kahjusta tervist (mitte kõige endastmõistetavam kunstitegemise kaasnähtus).

Merivälja
31. Valdur Ohakas Merivälja 1960. Õli, vineer 50 x 70 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Sügismaastik
32. Rein Raamat Sügismaastik 1962. Tempera, lõuend 68 x 80 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Koduaias
33. Jüri Marran Koduaias 1968. Õli, papp 50.5 x 61 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 6 200 Haamrihind 6 200
Vaikne meri
34. Olav Maran Vaikne meri 1970. Guašš, tempera, paber Lm 44 x 64.4 cm (raamitud) Alghind 3 200 Viimane pakkumine 3 200 Haamrihind 3 200
Suveõhtu
35. Enn Põldroos Suveõhtu 1974. Õli, lõuend 60 x 70.5 cm (raamitud) Alghind 5 900 Viimane pakkumine 9 200 Haamrihind 9 200
Sõrve rannavaade
36. Peeter Mudist Sõrve rannavaade 1980ndad. Õli, papp 50 x 80 cm (raamitud) Alghind 5 600 Viimane pakkumine 12 100 Haamrihind 12 100
Maastik
37. Aleksander Suuman Maastik 1978. Õli, papp 39.5 x 49.5 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600
Rukkilille oks
38. Aleksander Suuman Rukkilille oks 1986. Õli, papp 34 x 41 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Tare tänava vaade
39. Mats Õun Tare tänava vaade 1986. Õli, lõuend 60 x 50 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Kevad
40. Ülo Teder Kevad 1998. Õli, masoniit 54 x 82.5 cm (raamitud) Alghind 1 900 Viimane pakkumine 5 300 Haamrihind 5 300

LEIS

Esteetilist kunstitraditsiooni esindav Malle Leis pühendas end taimede, lillede ja viljade hingeelu, veidi ka maastike ja portreede maalimisele. Läbiv motiivistik oli mõeldud siiski millekski enamaks kui ainult välise maailma kujutamine, siin on sees sõnum ilust ja esteetikast, elujõust ja kestmisest. Malle Leisi on põlvkondlikult käsitletud ANK ‘64 noorte kunstnike liikumise kontekstis, mil püüeldi rahvusvahelise lillelaste liikumise ja hipinduse poole, et jätta seljataha lähiminevikus toimunud sõda ja sirutuda lootusrikkalt ettepoole.

2015. aastal toimus Tartu Kunstimuuseumis põhjalik Malle Leisi loomingu ülevaatenäitus “Kollane suvi”, millega kaasnes mahukas raamat. Selles defineeriti Malle Leisi kunsti praeguse kunstiteaduse filtrite läbi esimest korda kui naiskunsti. Leis ise kujundas oma käekirja ja motiivistiku välja siiski ühiskonnas, kus sugusid ametlikult ei eritletud (kõiki nimetati “seltsimeesteks”). Seega ta ennast nii konkreetselt ei piiritlenud, pigem maalis oma lilledesse sisse universalistliku sõnumi.

Kust võis lillede idee algselt pärineda? Ilmselt vähesed teavad ilusat lugu sellest, et ema oli tütart oodates tikkinud Muhu rahvakunsti mustreid, säravaid lilli mustal taustal. See pidi toimuma enne 1940. aasta 7. juulit, mil kunstnik sündis. Väike privaatne infokild tundub olevat üks võtmeid kunstniku loomingule. Ja seda teades võime konteksti mõttes juurde vaadata kogu ülejäänud kunstiajaloo nais- ja meeskunstnikke, kes maalisid lilli ja botaanikat, ning lisaks botaanikat ja iluaiandust ennast.

Kompositsioon sidrunitega
41. Malle Leis Kompositsioon sidrunitega 1988. Õli, lõuend 100 x 100 cm (raamitud) Alghind 9 000 Viimane pakkumine 12 200 Haamrihind 12 200
Langemine II
42. Malle Leis Langemine II 1989. Õli, lõuend 100 x 100 cm (raamitud) Alghind 9 000 Viimane pakkumine 17 700 Haamrihind 17 700
Taimed Võrumaalt I
43. Malle Leis Taimed Võrumaalt I 1991. Akvarell Lm 53.5 x 73.5 cm (raamitud) Alghind 3 700 Viimane pakkumine 3 700 Haamrihind 3 700
Taimed Võrumaalt II
44. Malle Leis Taimed Võrumaalt II 1991. Akvarell Lm 53.5 x 73.5 cm (raamitud) Alghind 3 700 Viimane pakkumine 3 700 Haamrihind 3 700

SHOWTIME

Enese aktiivne eksponeerimine väljapoole, valitud publikule, on enamasti seotud etenduskunstide ja tantsuga, aga ka meediaga, reklaamiga, moega jms. Siinsed teosed riivavad neid valdkondi sageli kõrvalseisja pilgu läbi, kus kunstnikud leiavad võimalusi olla kas imetlejad või skeptikud või mõlemat korraga. Või on neil töödel toimunud ideaalnaise loomine ilma meedia abitagi.

Graatsia seguneb väljakutse, müstika, mõistatuslikkuse ja mängulisusega. Et viimastel aastatel on olnud vähe lõbustusi, klubid ja tantsusaalid suletud, on toimunud distantseerumine atraktsioonidest. On järele mõtlemise aeg. Samas, nagu ütleb laulusalm, „show peab jätkuma”. Maalikunst oma atraktiivsete visuaalidega loob iseseisva show, etenduse, kus valminud teosed jäävad vaataja otsustada. Ilmselt ei ole me show elemendile selle meedia puhul mõelnud sama palju, kui vaiksele sisekaemusele, mis otsib väljendust. Ometi on kunst siin nagu kaks ühes – nii jälgija ja teema fookusesse tooja kui esineja.

Tantsijad
45. Sirje Runge Tantsijad 1974. Õli, lõuend 100 x 90 cm (raamitud) Alghind 7 700 Viimane pakkumine 16 600 Haamrihind 16 600
Kaks naist
46. Mall Nukke Kaks naist 1993. Akrüül, õlipastell, pliiats paberil Vm 60 x 82 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Tantsijanna
47. Evald Okas Tantsijanna 1994. Õli, akrüül, papp 31 x 23 cm (raamitud) Alghind 1 900 Viimane pakkumine 5 300 Haamrihind 5 300
Rollimängud V
48. Mari Roosvalt Rollimängud V 2000. Õli, kollaaž, segatehnika, lõuend 38 x 45.5 cm (raamimata) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Daam maski ja piitsaga
49. Agu Pilt Daam maski ja piitsaga 2002. Akvarell Lm 78.5 x 46 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 4 800 Haamrihind 4 800
Moore I
50. (Lauri Sillak) Laurentsius Moore I 2007. Õli, lõuend puitplaadil 115 x 129 cm (raamimata) Alghind Viimane pakkumine - Haamrihind -

MEEL

Raul Meel on järjekindel kontseptualist, kellele polegi teist sarnast kunstnikku eriti kõrvale panna. Ta töötab suurtes maalisarjades, ent harva on näitusi, kus on tervet mõnda sarja eksponeeritud. Abstraktsete akrüülmaalide sari „Võlu ja vaim” sündis koos laulva revolutsiooni ja Eesti Vabariigiga alates 1988. aastast. Kunstnik lõi sarja kuuluvaid maale vähemalt nelja aasta jooksul. Nii on sarja sees omakorda justkui väiksemaid sarjasid, mida ühendab sarnane värvivalik ja harjatõmmete kujund.  

“1988. aasta sügisel hakkasin oma Mustamäe korteri 2,8 ruutmeetri suuruses vannitoas – tavalise 75 watise elektrihõõglambi napis ja värvusi moonutavas valguses – maalima akrüülmaalide sarja “Võlu ja vaim”. Kasutasin selleks mitmesuguseid harjasid: juukseharju, saunaharju, hobuseharju, riideharju, pesuharju, saapaharju … pikkade jalamatiharjadeni välja; mõnikord lõikasin neid harjasid erikujuliseks. Ükskord maalisin “märjalt”, teinekord “kuivalt”. Ehitasin täpseid mentaalseid struktuure harjatõmmetega, mille jäljed on spontaanse, stiihilise ilmega.”
Raul Meel, autobiograafia „Minevikukonspekt”, Tallinn 2002.

Raul Meele teoste värvivalikusse on kodeeritud sümbolismi, näiteks kombinatsioon sini-must-valge kui Eesti vabadus. Harjatõmmete suund ja paigutus võiks samuti sisaldada sümbolismi – kas pürgitakse korrastatult ühtses reas ülespoole või püsitakse pildile maalitud raamistiku sees või ollakse otsinguil eri suundadesse sirutumas.

Võlu ja vaim 38
51. Raul Meel Võlu ja vaim 38 1989. Akrüül, lõuend 103 x 100 cm (raamimata) Alghind 6 200 Viimane pakkumine 6 200 Haamrihind 6 200
Võlu ja vaim 40
52. Raul Meel Võlu ja vaim 40 1989. Akrüül, lõuend 103 x 100 cm (raamimata) Alghind 6 200 Viimane pakkumine 6 200 Haamrihind 6 200

OMAETTE

Sissepoole suunatud hingelisem kujutamislaad tundub eesti mentaliteedile üsna omane. Sisekaemusi, mille väljenduseks sobivad maalis niihästi erinevad stiilid, formaadid, tehnikad kui materjalid, on kunstnikud kujutanud läbi aastakümnete. See on aeg ja koht peatumiseks, (enese)reflektsiooniks, et otsida vastust tekkinud küsimustele ning jätkata seejärel oma aktiivset teekonda.

Maalid on „Omaette” peatükki valitud suhteliselt tinglikult, sest samu teoseid võiks ju paigutada teistegi pealkirjade alla. Ometi ühendab neid teatud meeleolu, psühholoogiline sarnasus, mida on vaataja seisukohalt aktualiseerinud hiljutised pealesunnitud ülemaailmsed (kodu)karantiinid. Mistahes pikaajalised liialdused ja äärmused (tugev surve aktiivsusele või tugev surve passiivsusele) vajavad tasakaalustamist. Siinses maalivalikus on esindatud nii Tartu kui ka Tallinna kunstnikud, kellel erinev ekspertiis ja fookus.

Vaas
53. Valdur Ohakas Vaas 1967. Õli, papp 47.5 x 67.5 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 3 800 Haamrihind 3 800
Noored
54. Uno Roosvalt Noored 1968-1969. Õli, papp 42.5 x 46 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 2 100 Haamrihind 2 100
Metsamuinasjutt
55. Edgar Valter Metsamuinasjutt 1975. Õli, lõuend papil 50 x 69.5 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 9 800 Haamrihind 9 800
Büst
56. Ilmar Torn Büst 1978. Õlipastell, masoniit 31.2 x 23 cm (raamitud) Alghind 2 200 Viimane pakkumine 2 300 Haamrihind 2 200
Puu lagendikul
57. Toomas Vint Puu lagendikul 1989. Õli, lõuend 80 x 92 cm (raamitud) Alghind 9 000 Viimane pakkumine 15 000 Haamrihind 15 000
Ameerika
58. Peeter Allik Ameerika 1989. Õli, masoniit 75 x 100.5 cm (raamitud) Alghind 4 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Jeruusalemma kivid 458
59. Siim-Tanel Annus Jeruusalemma kivid 458 1992. Guašš, akrüül, paber Lm 98 x 70 cm (raamitud) Alghind 3 200 Viimane pakkumine 10 600 Haamrihind 10 600
Isalind
60. Jaan Toomik Isalind 2004. Akrüül, lõuend 180 x 130 cm (raamimata) Alghind 12 000 Viimane pakkumine 16 000 Haamrihind 16 000
Sinise laua taga
61. Priit Pangsepp Sinise laua taga 2004. Õli, lõuend 140 x 140 cm (raamimata) Alghind 6 000 Viimane pakkumine 16 200 Haamrihind 16 200
Tagaõu lumes
62. Rein Kelpman Tagaõu lumes 2010. Õli, akrüül, segatehnika, lõuend 64.5 x 54 cm (raamimata) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 2 800 Haamrihind 2 800

VANAMEISTERLIK

Mõned eesti kunstnikud on eri põhjustel suhestunud kunstiajaloo varasemate sajanditega ja vanameisterliku maalimisega. Siinkohal võiks selle all mõelda vanade hollandlaste kujutatud rikkalikke lillebukette ja vaikelusid, aga ka teisi eelkäijaid kunstiajaloost. Meie tingimustes eksponeeritakse vanu meistreid Kadrioru lossis väga kõrgetasemelistel rahvusvahelistel näitustel ja ka püsinäitusel.

Miks võiks selline maalimine meile korda minna? Et ehitada kunstnike abil silda varasema teadmiseni, laiendada oma vaatamise ampluaad, tajuda oma kultuurilist kuuluvust ja järjepidevust, kinnitada selle kehtivust ka tänapäeval. Lisaks kõigele pakuvad vanameisterlikult maalitud tööd vaatamise naudingut kui sellist – tolle aja kunstnike üks esmaolulisi printsiipe oli sõnumi või olustikurealismi kõrval maali läbimõeldud visuaalne esteetika, mida ka siinsed maalid rõhutatult esindavad.

Vana allee
63. Valdur Ohakas Vana allee 1983. Õli, lõuend 115 x 92 cm (raamitud) Alghind 3 700 Viimane pakkumine 7 200 Haamrihind 7 200
Natüürmort
64. Rein Tammik Natüürmort 1990. Õli, papp 23 x 25.8 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine 2 100 Haamrihind 2 100
Natüürmort puuviljadega
65. Rein Tammik Natüürmort puuviljadega 1990ndad. Õli, lõuend 38 x 46 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 4 400 Haamrihind 4 400
Keerulised vormid. Kõrv
66. Valeri Vinogradov Keerulised vormid. Kõrv 2000. Õli, lõuend 76 x 58 cm (raamimata) Alghind Viimane pakkumine - Haamrihind -
Elementaarvormid. Kera
67. Valeri Vinogradov Elementaarvormid. Kera 2000. Õli, lõuend 76 x 58 cm (raamimata) Alghind 3 900 Viimane pakkumine 3 900 Haamrihind 3 900
Punane amarüllis
68. Olav Maran Punane amarüllis 2013. Õli, vineer 50 x 42.8 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 2 900 Haamrihind 2 900

VÄRVID

Maalikunstnike peamised väljendusvahendid on värvid. Kui osata vaadata ja tunnetada, siis värvid kommunikeerivad energeetikat, mitteverbaalset sõnumit ja vahel ka teadlikku sümboolikat. Praeguses kaasaegses (maali)kunstis on värvid hakanud näitustele jälle tagasi tulema iseendana. Vahepealne „värvipimedus”, kui domineeris kontseptuaalne kunst, hakkab taanduma.  Kasutame seda siis ära, et pöörata taas tähelepanu värvidele.

Värvidel on palju toone, mida värvidele spetsialiseerunud kunstnikud oskavad eristada ja nimetada. Veel on värvidel heleduse ja tumeduse astmed, millega peab arvestama. Värve omavahel kõrvuti pannes tekivad juba uued suured probleemid – kas need on vastand- või täiendvärvid? Maastikku kujutades peab arvestama värvi- ja õhuperspektiivi. Veel on olemas soojad ja külmad toonid, soojad tõmbavad optiliselt ligemale, külmad tõukavad optiliselt kaugemale. Kõik on omakorda seotud inimpsühholoogiaga.

Puht hariduslikus mõttes võiks siinkohal meelde tuletada üht olulist maalikunstiga seotud itaaliakeelset terminit „chiaroscuro”, mida leidub läbi kogu siinse oksjoni maalivaliku. Sellele viidatakse alates renessansist, ent eesti nõukogude kunstikriitikas öeldi selle vastena formalistlikult „hele-tumedus” või „valgus-vari”. „Chiaroscuro” koosneb kahest itaaliakeelsest sõnast, mis ei ole aga neutraalsed, vaid on sügavalt hinnangulised: „chiaro” (selge, ere) ja „scuro” (tume, hämar). Niisiis käib ka maalikunstis läbi sajandite justkui hea ja kurja võitlus, heledad jõud võitlemas tumedate jõududega. Siin 1 minut „chiaroscuro” selgitust.