Eales ei tasu alahinnata meisterlikku pliiatsijoonistust teiste
autoritehnikate kõrval. Oma töömahu ja kordumatusega võib joonistus osutuda
väärtuslikuks täienduseks kunstikogule ja lihvitud ehteks interjöörile.
Kunstnik Slava Semerikov on aastate jooksul
kogunud rahvusvahelist tuntust nii isik- kui grupinäitustega. Tema tööd on
pälvinud mitmeid kunstipreemiaid ja teosed oodatud lisaks Eestile ka
välisriikide galeriides ning kunstikogudes. Tihedam koostöö on kunstnikul olnud
Rootsi, Hollandi, Kreeka ja Jaapani kunstiringkondadega.
Näitusekülastajatel seostub Semerikovi nimi esmalt ehk rohkem akvarelli ja
graafikaga, harvem joonistustega. Seekordse väljapanekuga on kunstnik teinud
publikule aga kauni kingituse, eksponeerides just pliiatsijoonistusi viimaste
aastate loomingust.
Näitus keskendub romantilisena naistele ja
lilledele - salapärasele ettearvamatule kooslusele, mis esmapilgul võib tunduda
ehk pisut leierdatuna. Ometi suudab Slava Semerikov oma töödes selle läbi aegade
võrreldud naise - lille paari suhtele lisada rea uusi nüansse.
Kunstniku naisfiguurid on pealtnäha malbed ja kaunitsevad. Nende rahulikud
pilgud ja poosid kinnitavad, et nad on olema just siin, just praegu ja vaatajale
üksnes, fikseerides hetke, millest algavad ootamatused. Leebe kaunitar võib
lummuse varjust ärgates osutuda võimukaks amatsooniks või isepäiseks Dianaks.
Nii nagu süütut toataime vaadates ei või me kunagi kindlad olla, mis värvi õis
ja millal lehtede vahelt tärgata võib, nii käituvad ka Semerikovi teostel
kujutud naised ja lilled. Järk-järgult avanevad nad vaatajale, pakkudes
avastamisnaudingut ja kutsudes endaga kaasa, et heita pilk puhta mustvalgena
serveeritud, ent ometi värviliste võlude maailma.
Naise ja õie võrdlusele on kunstnik ise lähenenud
lisaks sisulisele ka vormilisest küljest. Pehme joonega akt ja lill
konkureerivad Semerikovi töödel võrdse põhjalikkusega läbitöötatud pindade ja
lopsakate hoogsate joontega. Lilledena kasvavad ja väänduvad figuurid
eksootilistel taustadel ja figuuridena õõtsuvad taimed isikustuvad must-valgetel
foonidel. Vaataja pilgu all võrsuvad mänglevalt ja meisterlikult kaunis joon ja
kaunis teema.
Slava Semerikovi näitus Haus Galeriis on emotsionaalne. Kunstnik on astunud
meile vastu sombusel sügispäeval ulatades tagasihoidlikult liiliasibula,
lisades, et see, millist värvi õis sibulast võrsub, on edasisest hetkest üksnes
meie teha. Piisab pilgust näituseruumi, kui mõistame, et nii see
ongi.