Tarmo Roosimölderi graafika räägib erinevatest \"ametimeestest\".
Tarmo Roosimölder on kunstnikuna autodidakt, hakates iseõppijana kunstiga aktiivsemalt tegelema 1989. aastal. Näitustel esineb Roosimölder alates 1991. aastast, pannes välja nii oma maale kui ka graafikat. Tema kõigutamatus rahulolus viibivad tööd on peamiselt üles ehitatud tühjusele (Roosimölder: maailmaruumi) ning seal viibivale üksikule detailile. Ent pangem tähele: mis maalitehnilises mõttes on “üksik detail”, on Roosimölderi jaoks tegelikult inimene keset maailma.Käesolev näitus on selgelt koondatud ühtse teema ümber.
Kunstnik ise on oma seeriat näinud järgmiselt:
Uue graafikaseeria algus oli mõttes inimese eri ametitest. Sellest ka poliitiliselt ebakorrektne pealkiri: ametimehed, peaks ju ütlema ametiinimesed, aga see ei kõla.Valik eri ametitest tekkis töö käigus: välja jäid halvemini kujutatavad. Igasugu masinamehed. Piltidel üldse väldin igasugu inimese poolt loodud masinavärke. Huvitavam on jälgida inimese olemasolu kui tal ei ole seda ühegi seadeldisega põhjendada. Ta on üksi ruumis, peab ise juurikad mullast tirima ja savi seinaks kuivatama.Täiesti asotsiaalne lähenemine. Grupisuhted alluvad rohkem seaduspärasustele ja on seetõttu ka masinavärgiga seonduvad. Ei ole siiani leidnud endas huvi seda kujutada. Masinavärgid teevad elu lihtsamaks, tihe suhetevõrk ei jäta aega mõtlemiseks ja enda sisse vaatamiseks. Seetõttu eelistan seisvat kuju lagedal väljal - sõõrmetest puhub läbi värske tuul ja jahutab.Kuid põgenemine see ei ole. Igal lagendikul on serv ja sealt algab vesi. Ja kui kellelgi on vaja kala siis tuleb neid püüda.