Iga kunstist kõnelev tekst algab kunstniku nimega, millele järgnevad laused tema õpingutest, kogemustest ja saavutustest — kontekst, kuhu edasine ja detailsem informatsioon näitusest, mõnest maalist või fotoseeriast paigutuda võiks. Karp — konkreetne ja piiritletud jutt. Ometi ei taha kunst püsida üheski karbis, igatsedes pigem lennata sinna, kuhu linnud mõne teose taeva sügavustes.

Kunstiline fotograafia. Millise aistingu loob see sõnaühend —  midagi dokumenteerivat, tavatut ja kunstipärast? Foto kui fakt, mis saab läbi autori isikupärase teostuse ja vaatenurga millekski enamaks kui lihtsalt fakt… 

Toomas Kaasik on  sündinud 10. detsembril 1951. aastal Tallinnas. Ta on loonud akti-, portree- ja maastikufotosid; kombineerinud oma töödes erinevaid fototehnikaid ja mänginud ülikontrasti ning montaaži võimalustega.  
Näitustel on Toomas Kaasik esinenud juba 1979. aastast, nii siinsetel kui rahvusvahelistel. Toomas on Tallinna Fotoklubi liige ja loomingulise ühenduse fotoring "O" liige, Eesti Fotokunstiühingu liige ning loomingulise ühenduse "Igavesti Sinu" asutajaliige. Tema fotosid on avaldatud paljudes väljaannetes, sealhulgas USA ajakirjas “Aperture.” Ta on saanud Eesti Foto aastapreemia 1990. aastal ja küllap võiks siinkohal ka õigustatult jätkata, kuid ilmselt kuuleks me kunstikku peagi ütlemas: „Aitab ehk nüüd küll, kõnelgu pigem fotod!“  

Toomas Kaasik esitleb oma fotosid retrospektiivis.  Haus Galerii näitusel: „Peidus Pool“, on esitatud tema varasem looming.  Ühe poole avab kunstnik ise, ent teine võiks jääda vaataja interpreteerida. Kaasiku fotod on pigem vihjed kui seisukohad — pigem horisondid kui suletud toad. Tema poeetilised, kohati dramaatilisedki, kuid samas unistavalt pehmed motiivid näivad tekkivat kusagil mõtete ja tegelikkuse ääremail, loomise ruumis, mis on igal kunstikul oma. Olgu fotodel pealtnäha reaalne koht, ilmanurk või figuur, ometi hajub see kunstniku oma füüsikasse ja gravitatsiooni.   

Toomas Kaasiku fotod on kui katked unenägudest teiselpool päikesesüsteemi — projektsioonid maailmaruumi tagasipeegeldaval pinnal. Liikumine läbi teadvuse mitmesfäärilise kihistuse, kuhu iga eelnev mõte on jätnud oma jälje, nii nähtava kui nähtamatu. 
Kaasiku poolt kasutatavad fototehnilised lahendused on kihistused — üks pind katab teist, andes läbikumavaid ja maalilisi tulemusi. Mida kõike võib luua foto - dokumente hetkedest, mis tabavad objekte ja olukordi — ent kas pole mitte nii, et kõik, mida me peame selleks, mis on päris, on siiski vaid meie endi kogemuste põhjal loodud illustratioon tegelikkusest. Just sellest panevad Toomas Kaasiku fotod mõtlema — peidus poolest, ettekujutusest ja tegelikkusest, fotoreaalsusest ja interpretatsioonist.