Kuuest maalist ja arheoloogilistest ehetest koosnev näitus tutvustab mõningate sümbolite kujunemislugu.
Näituse autorid:
Läbi aegade on eestlased oma ehetel, kudumitel ja peremärkidena kasutanud geomeetrilisi märke. Osad neist on kindla tähenduse ja eesmärgiga sümbolid. Näitusega, mida Haus Galeriis näha võib ja mis valmis Eesti Rahva Muuseumis juba 1997. aastal teadur Sirje Pallo ja kunstnik Maarja Meeru koostööna, tahetaksegi tutvustada mõningate meilegi tuttavate sümbolite kujunemist. Kas sümboli tähendus kujunes teatud keskustes ja levis sealt edasi või on võimalus, et ühesuguse tähendusega sümbolid kujunesid igal pool iseseisvalt? Need küsimused olid näituse koostamise aluseks.
Näitus koosneb kuuest maalist ja arheoloogilistest ehetest. Igal maalil kujutatakse ühte geomeetrilist elementi (punkt, vertikaal, spiraal jne), mille alusel on võimalik joonistada kõiki Lääne sümboolikas kasutatud/kasutatavaid geomeetrilisi märke (svastika, pentagramm jne). Lisaks maalidele on välja pandud arheoloogilisi märkide/sümbolitega ehteid, ehk siis varasemat esemelist materjali. Ehted pärinevad Ajaloo Instituudi arheoloogia sektorist ja Eesti Ajaloomuuseumist.
Peale peremärkide (“Peremärgid”, 1997. aasta märtsis ERM-i näitusemajas ja 1996.–1997. a. viies Eestimaa suuremas linnas) näituse tekkis soov neid märke/sümboleid lahti mõtestada. Teemaga edasi tegeledes leidsime huvitavat materjali nii Eestis kui maailmas kasutatud sümbolite kohta. Peremärkide näitust tehes kujunes arusaam, et geomeetrilised märgid/sümbolid kasutatuna kudumites või peremärkidena sisaldavad ja säilitavad meile, järeltulijatele, oma aja arusaamu, uskumusi ja tavasid. Kuna sümboli tähenduse kujunemist mõjutab ühiskondlik mõtlemine, siis graafilised struktuurid toetuvad nendele arusaamadele. Näiteks peremärkide puhul, mille valmistamine oli reglementeeritud (valmistas kindel isik, kasutas spetsiaalset töövahendit), on väheusutav, et peremees lõikaks oma tööriistadele esimesed pähetulevad märgid (mida ei saa muidugi välistada). Märgi tegija lähtus oma tegevuses kas teadlikult või alateadlikult ühiskonna või kogukonna poolt temale edasi antud arusaamadest.