Millest algab kunst - kuidas sünnivad kunstikud?

Küsimusele, kust algab kunst ja kuidas sünnivad kunstnikud, saab kindlasti ühe võimaliku vastustest juba sellel nädalal, galeriis ArtDepoo.

Neljapäeval, 18. augustil kell 18.00 avatakse ArtDepoos, Kalamajas, Jahu tn. 12
verinoore kunstniku Andrei Makimjuki esimene peronaalnäitus pealkirjaga:
Kõik roosidest

Andrei Maksimjuk (s 1976). Lõpetas Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal sellel kevadel. Näitusel eksponeerib ta oma esimest suuremat maaliseeriat.  
Kunstipublikule on see hinnatud võimalus viibida millegi alguse, millegi sünni juures. Hetkes, mis jääb alatiseks kunstiku loomebiograafia üheks olulisimaks punktiks ning kogu järgneva sissejuhatuseks. Need on momendid, mida käesoleva aasta suvel avatud uus kaasaegse kunsti galerii Artdepoo püüab oma publikule eelistatult pakkuda ning intrigeerida seeläbi nii kunstiprofessinaale, kui ka selle nautlejaid ja kollektsionääre.

Näituse pealkiri “ Kõik roosidest” ,  kannab endas alustava kunstniku omamoodi galantset kummardust oma esimesele publikule ent avab ka kogu eksponeeritava maaliseeria sisu.
Andrei Maksimjuki jaoks on maal nagu üks suur anum, mille kunstnik täidab oma arusaamadega maailma korrast ja asjade seisust ning asetab selle siis kavalalt naeratades vaataja ette. Samas kasutab Andrei ka filmirezhissööri töövõttestikku ning suhtub maalipinda kui ekraani, millele projitseerida oma arusaamu ümbritsevast.
Mida peaks arvama töödest, millel figureerivad õhus lendavad ruubikukuubikud, tühjade silmadega öökullid, tühjuses hõljuvad öökullisilmad, ning roosid, roosid ja veelkord roosid?
Paljuski näib Maksimjuki maalide kujundikeel kantud olevat kunstniku varasematest õpingutest ja kultuurikontekstist, millest ta välja on kasvanud: Andrei on oma päritolult Eestis sündunud venelane, kes enne maalimise juurde jõudmist õppis EKA rakenduskunsti kolledzhis moekunsti ja tekstiili. Tema sümpaatia moe, elegantsi ja tuledesära vastu jätab jälje ka tema loomingusse. Ta vaimustub sätendavast glamuurist ja vilkuvatest tuledest ning seda ümbritsevast butafooriast; hetkedest, mil sajad silmapaarid suunatakse ühte punkti; efektse välimusega, kuid seest õõnsatest asjadest uhkete drapeeringute taustal; suursugusest, kuid lühiajalisest ilust.
"Kõik roosidest” näituse keskseteks piltideks on sarnase kompositsioonilise lahendusega maalid "Kinomaagia I" ja "Kinomaagia II". Teoste formaat on kahtlaselt sarnane laia kinoekraaniga (mille kultuurilise trumfi ettekuulutajaks peetakse Kazimir Malevitshi “Valget ruutu”) ning kujutab tüüpilist kultuurimajakino saali oma värvikate kulisside ja madala lavaga. Mõlemal puhul lebavad laval siis vastavalt roosi kroonlehed või apelsinikoored. Film on kui vili, kui õis, mis avaneb vaatajale, kui võtta endale aeg see lahti koorida või leht-lehelt alasti nokkida.
Maksimjuki puhul on roosid, kas siis õite või kroonlehtede kujul, pea kõigil maalidel. Mõnel juhul need lihtsalt pudenevad vaataja ette, teistel piltidel on need jällegi kohal bravuurika suureõielise tapeedina. Noore kunstnikuna ei ole Maksimjuk mässaja ega radikaalne eksperimenteerija, vaid stuudiovaikuses mõtiskleja, kes mõtestab maalikunsti vahenditega lahti enese jaoks tähtsaid nähtusi ja pakub publikule võimaluse koos endaga arutleda nende olemuse üle.