Seekordsel näitusel on eksponeeritud on üle kolmekümne tihedakoelise ofordis ja kuivnõelatehnikas töö autori tuntud headuses.

Sõna asi mahutab eesti keeles enesesse peaaegu kõike võimalikku ja võimatut, ent Kurema maailm on ometi üks kindel omailmeline nähtus, mis saanud lähedaseks paljudele graafikagurmaanidele.

Kurema väikesed pildid on peened ja iroonilised ja kui ta torkab ka päris teravalt kas sotsiaalselt või hingeliselt tundlikku kohta, siis on tema torge ikkagi soe ja heatahtlik, mitte solvav või kurvastav. Iroonia läbi lillede, kui pidada silmas Külli Grünbach-Seina lillelehtedest üilistatud pabereid, millele Kurema oma pilte trükkida tavatseb.

Kohati on Kurema pildid päevakajalised, vähemalt selle jaoks, kes päevakajadega kursis ja neid piltidelt üles leida oskab. Ent Kadi Kurema tööd toimivad samaaegselt ka teises, avaras ja üldinimlikus võtmes. Neis leidub mälestusi, mis igal vaatajal isemoodi seoseid tekitavad, ehkki pildil on kujutatud mõni päris konkreetne maasikmari või kastaniloom kunstniku lapsepõlvest.

Kurema töid iseloomustavad valgevärvilised koloreeringud, mis aitavad rõhutada autori jaoks olulist ja elavdada trükitud pilti. Elav ja kordumatu paberipind, valge pintslijälg, kummitemplitega vajutatud sõnad ja tekstijupid, see kõik teeb tema tõmmised kordumatuks, ehkki terve tiraaž on trükitud ühe plaadiga.

Autor ise on „Iseasju“ nimetanud pisikese inimese seiklusteks tema väikeses eluringis. Ent nagu sisaldub pea terve maailm sõnas asi, mahub ka väikesesse ellu kogu inimloomus oma suuruses ja piiratuses. Seal leidub isiklikke ja avalikke asju, argi- ja armuasju, kahe ja kolme otsaga asju, nii abstraktset kui ka asist, asjalikku ja ajatut.
   
Maarja Undusk