HAUS GALERII SÜGISOKSJONID KODULEHEL JA GALERIIS ON AVATUD!
OKSJONID TOIMUVAD 2., 3. JA 6. NOV. 2024
Kui soovite oksjonil osaleda, siis laadige alla registreerimisleht, täitke, allkirjastage digitaalselt ja saatke haus@haus.ee.
Võtame teiega ühendust ja täpsustame osalemise üksikasjad.
Haus Galerii 12.12.2022-03.03.2023
RUUMIKUJUNDUS- NÄITUS: AEGUMATU JA HARMOONILINE
Värvide harmoonia ja nende vastandumised on kunstiloome aluseks nagu noodirida muusikas. Eesti kaasaegse maalikunsti värvimuusika kõlab talvekuudel Swedbanki peamaja privaatpanganduse ruumide järjekordsel näitusel. Tavapäraselt on seegi väljapanek valminud koostöös panga kauaaegse partneri Haus Galeriiga.
Meie kunst ei tundu esmapilgul olema värvideküllane, ent ometi ei vasta see kaugeltki tõele. Eesti kunst on oma mõttetiheduse, vaoshoituse ja intellektuaalsuse juures äärmiselt värvitundlik. Valik eesti moodsa kunsti nimekamate autorite loomingust pangamiljöös tõestab seda veenvalt. Läbi ruumirütmide eksponeeritakse abstraktsete meeleoludega teoseid, kus iga autor on rõhutanud omi värvinägemusi ja neisse peitunud sisukaid maailmu.Eksponeeritud on kaheksa autori tööd, kaheksas erinevas ruumiasetuses, täites need erineva värvi- ja tundemeeleoluga, mida pikemalt süvenedes kogeda.
Lisaks värvirõhule on tööde valiku juures silmas peetud ka eksponeeritava kunsti väärtust. Näitusel on nii laiema publiku kui ka eriala professionaalide poolt hinnatud kunstnike looming, kellest mitmed on oma töödega olnud regulaarselt esindatud Haus Galerii 25 aastase traditsiooniga kunstioksjonite kollektsioonis. Need on autorid, kelle looming lisaks esteetilisele naudingule pakub ka võimalusi investeeringuks. Esindatud on sellised nimed nagu Jaan Elken, Anne Parmasto, Mari Roosvalt ja Siim-Tanel Annus, kelle tööde hinnatõusud Hausi moodsa kunsti klassika oksjonitel on viimastel aastatel olnud märkimisväärsed ning millest annab täpsema ülevaate toimunud oksjonite arhiiv galerii kodulehel, pakkudes mahukat ülevaadet kunstituru viimasest veerandsajandist laiemalt.
Kunst kui investeering on aina enam teemaoribiidis. Millised on tänased hinnatuimad autorid ja kuidas see nimekiri muutub ning laieneb, on galerii ja kunstnike kahepoolse professionaalse koostöö küsimus, kus kunstnike andekus ja isikupärane maailmanägemus omab määravat rolli. Osalt vastab see ka küsimusele, kuidas kujuneb kunsti hind või mis seda mõjutab. Kunstnikud, kes suudavad oma loomingulise vaatenurgaga üldistada ja peegeldada meie ümber toimuvaid eluilminguid, suhtumisi ja olulisi sisulisi mõttepunkte, minnes kaasa maailma muutumise rütmidega ning tehes seda selliselt, et see suuremat vaatajaskonda kõnetab ja puudutab, on ajas varem või hiljem alati hinnatud. Kuidas neid töid ära tunda, milles sellised ajaolulised ilmingud avalduvad? Mõistagi tuleb siinkohal soovitada professionaalidega nõu pidada, kes teemat valdavad ja kunsti mitmekesisesse maailma sissejuhatuse teevad. Teisalt aga tajume me kõik hea ja väga hea kunsti väärtust intuitiivselt, kuna see meid nii esteetilises kui ka sisulises plaanis veenvalt kõnetab. Lisaks visuaalsele argumendile annab kunstile olulise kestvuse ja sügavuse jõu teose sõnum.
Lähemalt igast näituse autorist, tema loomingu olulistest rõhuasetustest ja sõnumist saate aga lugeda juba kunstniku teostele eelnevast tutvustavast tekstist.
Kõnekaid näitusekogemusi ja süvenemisi soovides, näituse kuraator, Piia Ausman
Jaan Elken lõpetas Tallinna Kunstiinstituudi 1977. aastal arhitektuuri erialal. 1988 - 1997 aastani õpetas ta seal aga juba maalikunsti ning oli 1997. aastast lisaks ka Tartu Ülikooli Maaliosakonna professor ning alates 2017. aastas Tartu Ülikoooli emeriitprofessor. Elken kogus tuntust hüperrealistina liikudes hilisemas loomingus abstraktsionismi poole, tegeledes Euroopa kultuuri- ja kohamälu küsimustega. Kunstniku loomingu vältimatu koostisosa on kindlate koostisosade puudumine, pigem mängib autor linnamaastike ja mõtete katketega, mis keskenduvad hüperrealistliku fotogeenilisuse asemel isiklikule kogemusele. Tihti leiab kunsntiku töödelt argikogemusest pärit tekstilõike või leidobjekte, mida vaadata korraga nii läbi iroonia- ja nostalgiaprisma. Jaan Elkeni kaasaegne looming on maailma kohalolu poetiseerimine läbi jõulise, abstraktse maaliesteetika.
Liivia Leškin on teatud ja tunnustatud eelkõige märgilise moekunstnikuna. Sündinud 1956. aastal, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aastal 1980 moedisainerina, 1989-ndast Eesti Kunstnike Liidu liige, ja kunstirühmituse ON Grupp asutajaliige. 1987–1995 on Liivia Kunstiakadeemias moedisaini eriala õppejõud ja professor ning külalisõppejõud mitmes Skandinaavia kunstikõrgkoolis. Ta on esinenud arvukatel personaal- ja grupinäitustel moedisaineri, kostüümikunstniku, moeillustraatorina, loonud suureformaadilisi digitrükitehnikas interjööritekstiile ja muud.
Liivia Leškini maalid ei kohusta vaatama ühte kindlasse suunda, vaid kutsuvad avastama ja interpreteerima. Tema tööd ei ole valminud mitte loogiliselt juhitud mõtte, vaid lõpuni kogetud emotsiooni tulemusel.
Anne Parmasto lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1981. aastal maalikunstniku ja teatridekoraatorina. Parmasto on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige. 2002. aastal sai ta Ado Vabbe nimelise kunstipreemia laureaadiks ning lisaks Eestile on tema isikunäituseid toimunud nii Saksamaal kui USA-s. Anne Parmasto loomingut iseloomustab huvi eluslooduse vastu selle kõikides vormides. Tema jõulised värvimängud moodustavad võrreldes tavapärase kammitsetud-melanhoolse eesti kunsti värvikasutusega omanäolise erandi. Olles ühtaegu nii dekoratiivsed, on nad ka kompromissitud ja otseütlevad. Parmasto väljendab end värvide kaudu otsekoheselt ja jõuliselt, kodeerides värvivalikusse oma seisukohad ja kujutlusvõime, ent ka intelligentse huumori, võimendades maailma nii kujult kui motiivilt. Elades ja töötades Tallinnas on Anne Parmasto on olnud seotud pikka aega ka Tartuga, töötades maali õppejõuna Tartu Ülikoolis. 2021. aastal omistati talle ka Konrad Mägi nimeline preemia.
Siim-Tanel Annus on autor, kelle loojanatuur on otsiv. Teda tuntakse kui maali- ja tegevuskunstnikku ning graafikut, kes end piire nihutavate performance’itega juba 1980ndatel aastatel kunstiajalukku kirjutas. 1974–1978 õppis ta Tõnis Vindi stuudios, seejärel 1978–1984 kunstiajalugu Tartu Ülikoolis ning 1989. aastal graafikat ERKI-s. Kunstniku näituseid on toimunud üle kogu maailma, ent kõige olulisemateks peab ta Eesti esindamist 47. Veneetsia biennaalil 1997. aastal ning grand prix teenimist Nanjingi Rahvusvahelisel Kunstifestivalil Hiinas 2015. aastal. Läbi enese ja eripäraste tehniliste vahendite püüab Annus oma kunstis puudutada kõiksust. Tema pildid on esemetepuhtad maailmad, mille motiivistik tõukub tihti vihjamisi loodusest. Kõige sellega püüab kunstnik viidata inimese meelte seotusele aegadetaguse kogemusega, millest alateadlikult ammutatav on ehk tõesem kui see, mida hetkel käega katsume. Kunstnik eksperimenteerib materjalide ja värvidega ning töötab enam sõrmede kui pintsliga. Faktuurid loovad pildist esmase, justkui skeletina nähtava idee.
VAATA KA TEISI SIIM- TANEL ANNUSE TEOSEID
Mari Roosvalt on pärist kunstnike perekonnnast, kelle isa Evald Okas on omanud olulist rolli eesti kunstipildis niisma nagu kunstniku hilisem abikaasa Uno Roosvalt. Mari lõpetas 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal, näitusetegevusega alustas ta juba 1970. aastal. Roosvalt on Eesti Kunstnike Liidu (2015. aastast auliige), Eesti Akvarellistide Ühenduse liige ning Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige. Oma loomingu kõrvalt on ta töötanud õpetajana üldhariduskoolides, Tallinna Ülikoolis ning loomulikult Eesti Kunstiakadeemias. Roosvalti looming peegeldab kunstniku enda olemust - pidevat püüdu märkide ja värvide kaudu väljendada oma tundesuhteid ümbritsevasse maailma ning selle mõju talle endale. Läbi värvimängude liidab kunstnik maailma ja maalimise uueks ühtseks tervikuks. Teda on tugevalt mõjutanud ja inspireerinud reisimine. Võõraid paiku ning eksootilist loodust on Roosvalt oma visioonina lõuendile kandnud ikka ja taas niisama nagu ka kodumaiseid looduserütme. Iga uus paik ning keskkond või taasaavastatud kodune koht, kui sellesse loominguliselt süveneda, avardab inimhinge vaatevälju, on Mari Roosvaldi kunsti üheks sõnumiks.
Toomas Altnurme on töötanud kõikides maalikunsti, installatsioonide, skulptuuri, foto, segatehnika, digitaalkunsti valdkondades. Osalenud 50 skulptuurisümpoosionil üle maailma ning avanud skulptuure avalikes kohtades ja parkides: näiteks USA-s Sumter South Carolinas, Brasiilias, Tšiilis, Venemaal, Taiwanis, Taanis, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Lätis, Leedus. Ta on osalenud 300 grupinäitusel ja tema kunstiteoseid on rohkem kui 60 riigi parkides, muuseumides, valitsus- ja erakogudes. Aastast 2014 töötab Toomas Altnurme õppejõuna Abu Dhabis, Araabia Ühendemiraatide ülikoolis. Altnurme looming on abstraktne, mis kõnetab meid läbi tema kunstiavalduse isikupärase intriigi ja erisuste. Altnurme maalid ongi värvid ise, seda rõhutatult ja otseselt – üksteisesse sulanduvad ja voolavad värvilaugud. Justnagu oleks lõuendipind vesi, mis oma loomulikus liikumises neid värve omasoodu segada ja vormida võiks, jättes mulje võimalusest nagu võiksid värvid juba valmis tööl veel oma kohti ja piirjooni muuta. Kohati kuhjuvad värvid Altnurme maalipindadele niivõrd külluslikult paksude kihtidena, et loovad illusioone maastikuvormidest.
Ivika Luisk on maalikunstnik ja nukufilmikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali- ja monumentaalmaali eriala bakalaureuseõppe 1995 a. ja magistratuuri 1998 a. Luisk on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti maalikunstnike Liidu liige. Kunstikul on seni olnud 15 isiknäitust. Ta on esinenud mitmetel grupinäitustel ning teinud kunstnikutöö 15 nukufilmile. Tema loomingus on tähtsal kohal inimese ja looduse vastastikune mõju, ent mitte inimese olemine looduses vaid pigem selle vaatlemine, osalemine looduses kogu oma tähelepanuga. Ivika maalid ongi lähivaated värvide ja loodusmotiivi suhetesse, kus üks inspireerib teist, nii võib nii mõnigi taim tema töödel võimenduda ülielusuuruseks sulandudes ühest värviolekust teise, saades korraga nii kaasahaaravalt abstraktseks, kui ka äratuntavaks motiiviks, millega vaataja võib oma enese mõtteruumides edasi mängida.
Andro Kööp alustas aktiivset näitusetegevust 1985, aastast peamiselt tarbe- ja kujutava kunsti vallas. 1988. aastal sai temast Eesti Disainerite Liidu asutajaliige, õppides hiljem moekunsti. Nii on Kööp end balanseerinud maalikunsti ja disaini piirimail, tajudes ja sidudes tundlikult kujutava kunsti ja ruumi suhteid. Kööp on olnud tuntud nii radikaalse avangardkunstniku, disaineri kui sisekujundajana, mis lisab tema teemavalikule korraga nii sotsiaalseid, mängulisi kui dekoratiivseid aspekte. Kunstniku tööd on alati rohkem või vähem ruumilised, millele ta tihti lisab taimemotiive ja vääriskivilikke spektreid. Nii loodud romantilist ja rahulikku maailma täiendavad elektrit täis toonid ja peaaegu et kunstniku kaubamärgiks kujunenud poolläbikumav rastertaust, mis kõik kokku sobib ühtviisi hästi nii modernsesse kui klassikalisse interjööri.
