Katrin ja Sven Saagi vaated vanaema aiast on ikooniline motiiv, mida nad on armastanud jälgida ja läbi aastate kujutada, tabades selle ajas muutuvaid nüansse, mis kunagi oma nostalgilist toimet ei kaota, olgu see siis tagasivaade lapsepõlve või hetk sõprade seltsis aastaid hiljem. Need maalid kostuvad vaatajale kui sammude kaja ühes kauges lopsakas aias, kus on peidetud värav, läbi mille astuvad kõndija seljataga vaikivad varjud kui mõtted, kes ei lase end lõpuni vaadata ka läbi pika juuksetuka areldi piiludes.