Kunstnikud > Maal > Enn Põldroos
Enn Põldroos
(1933)
Enn Põldroos lõpetas ERKI 1958. aastal maalikunstnikuna ja 1959. aastal astus Eesti Kunstnike Liitu. Lisaks kunstnikutegevusele on Põldroos olnud suure osa oma elust poliitiliselt aktiivne, samuti on ta olnud Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Kolmel korral on kunstnik pälvinud Kristjan Raua preemia, 2002. aastal Riigivapi IV klassi teenetemärgi, 2006. aastal Riigivapi III klassi teenemärgi ja 2014. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest.
Enn Põldroosi 1960ndate lõpu maalides on kaks konstanti: eksistentsiaalsete painete kujutamine ning kera või anum kui alati kohal olev sümbol. Inimese üksindust ning inimliku sensibiilsuse samaaegset universaalsust kujutab ta sel perioodil sageli. Samas ei pruugiks vaataja ignoreerida nõukogude korras elamise konteksti, mis inimloomusele omaseid soodumusi teatud suunas võimendas ning milleta ei oleks Põldroosi maalid need, mis nad on. Sellest perioodist leiame ka viiteid religioonile.
1970ndatel leiab tema loomingus aset murrang ning Põldroosi 1980ndate aastate maalid on äratundmatuseni teistsugused. Servast servani läbi maalitud pildipinnad ning sujuvad valguse ja värvi üleminekud asenduvad taotlusliku visandlikkusega. Võib öelda, et kui 1960ndatel suunas kunstnik kogu oma üldistusjõu sümboolikasse, siis 1980ndate aastate loomingus on see alles jäänud ja süvenenudki, ent laienenud ka vormilistele valikutele - julgetele värvidele ja impressionismile viitavatele, ent viimasest jõulisematele pintslilöökidele. Põldroosi portreedelt peegeldub varasemast suurem huvi kujutatava isiksuse vastu, ent samuti on tajutav muutunud suhtumine inimesse ja maailma. Piisab vaid võrrelda tema loomingut erinevatest kümnenditest ning piisavasse vanusesse jõudnud vaatajas äratavad need muutused äratundmist.
1990ndatel, kui ühiskond tegi läbi suuri ümberkorraldusi ja otsis iseennast, on Põldroosi kunstis seevastu märgata küpsemist. Tollel ajal ja hiljemgi valminud maalides leiame palju sellist, mis kunstnikule eelmistel kümnenditel korda läks, teemasid, mis olid tema teadvuses vahepeal laagerdunud ning mille juurde ta nüüd tagasi tuli ja mida omavahel oskuslikult kombineeris. Põldroosi maalidesse naaseb religiooni teema, mida sedapuhku avab kunstnik iseenda 1980ndatel välja arendatud vormikeeles, lõpetamata seejuures iialgi otsinguid kunstnikuna. Uue suunana arutleb ta näiteks fotomeediumi kui omaette kunstikeele sümboolse jõu üle.
CV
1952–1958 õpingud Tallinna Kunstiinstituudis, maalikunstniku diplom
1959 Eesti Kunstnike Liidu liige
1961–1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud
1967–1971 Eesti Kunstnike Liidu vastutav sekretär
1973–1985 ja 1994–1995 Eesti Kunstiinstituudi (Kunstiakadeemia) õppejõud
1985–1989 ja 1995–1998 Eesti Kunstnike Liidu esimees/president
1988–1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses, Eesti Ülemnõukogu liige
PEAMISED ISIKNÄITUSED
1966, 1973, 1976, 1983, 1988, 1998 Tallinna Kunstihoone Galerii
1971, 1974, 1993 Eesti Kunstimuuseum
1978 Moskva, Kunstnike Liidu Galerii
1979, 2003 Tallinna Kunstihoone
1982 Tartu Kunstihoone
1991, 1995, 2000 Vaal Galerii, Tallinn
1992, 2002 Galerii G, Tallinn
1996 Tartu Kunstimuuseum
1996 Deco Galerii, Tallinn
2001 Sammas Galerii, Tallinn
2004 Galerii Viviann Napp, Tallinn
2008 Hobusepea Galerii, Tallinn
2008 Draakoni Galerii, Tallinn
2009 Tampere maja, Tartu
2010 Haus Galerii, Tallinn
TÄHTSAMAD MONUMENTAALTEOSED
1970 mosaiik “Noorus”, Tallinna Tehnikaülikool
1973 mosaiik “Raadiolill”, Eesti Raadio
1982 maal “Universitas Tartuensis”, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum
1983 seinamaal “Eestimaa”, Eesti Saatkond, Moskva
1985 gobelään “Inimeste elu”, Tallinna Linnahall
1993 seinamaal “Valguse ja varju piiril”, Rahvusraamatukogu
1998 diptühhon “Põlvkonnad”, Halliste Põhikool
1998 seinamaalid Hobusepea t. 2
KIRJANDUSLIK LOOMING
1981 “Traditsiooni uudsus. O. Subbi”
2001 “Mees narrimütsiga”, mälestusteraamat
2002 “Öö rüütel”, jutud
2003 “Joonik kivi”, romaan
2004 “Prügi seadus”, jutud
2005 „Lummetuisanu”, peudokrimka
2006 „Silm veresoonega“, jutud
TÄHTSAMAD AUTASUD JA PREEMIAD
1969, 1975 Vilniuse Maalitriennaali preemiad
1972, 1982, 1985 Kristjan Raua nim. preemiad
1987 NSVL riiklik preemia
2002 Riigivapi ordeni IV klass
2002 Eesti romaanivõistluse III preemia
2006 Riigivapi ordeni III klass
TEOSEID KOGUDES
Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Narva Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinnas, Pärnu Uue Kunsti muuseum, Tretjakovi Galerii Moskvas, arvukad erakogud Eestis jm