Toomas Kaasik on loonud akti-, portree- ja maastikufotosid; kombineerinud oma töödes erinevaid fototehnikaid ja mänginud ülikontrasti ning montaaži võimalustega. Kaasik on Tallinna Fotoklubi liige ja loomingulise ühenduse fotoring "O" liige, Eesti Fotokunstiühingu liige ning loomingulise ühenduse "Igavesti Sinu" asutajaliige. Tema fotosid on avaldatud paljudes väljaannetes, sealhulgas USA ajakirjas “Aperture.” Ta on saanud Eesti Foto aastapreemia 1990. aastal ja küllap võiks siinkohal ka õigustatult jätkata, kuid ilmselt kuuleks me kunstikku peagi ütlemas: „Aitab ehk nüüd küll, kõnelgu pigem fotod!“ Kaasiku fotod on pigem vihjed kui seisukohad — pigem horisondid kui suletud toad. Tema poeetilised, kohati dramaatilisedki, kuid samas unistavalt pehmed motiivid näivad tekkivat kusagil mõtete ja tegelikkuse ääremail, loomise ruumis, mis on igal kunstikul oma. Olgu fotodel pealtnäha reaalne koht, ilmanurk või figuur, ometi hajub see kunstniku oma füüsikasse ja gravitatsiooni. Toomas Kaasiku fotod on kui katked unenägudest teiselpool päikesesüsteemi — projektsioonid maailmaruumi tagasipeegeldaval pinnal. Liikumine läbi teadvuse mitmesfäärilise kihistuse, kuhu iga eelnev mõte on jätnud oma jälje, nii nähtava kui nähtamatu. Kaasiku poolt kasutatavad fototehnilised lahendused on kihistused — üks pind katab teist, andes läbikumavaid ja maalilisi tulemusi. Mida kõike võib luua foto — dokumente hetkedest, mis tabavad objekte ja olukordi ent kas pole mitte nii, et kõik, mida me peame selleks, mis on päris on siiski vaid meie endi kogemuste põhjal loodud illustratioon tegelikkusest. Just sellest panevad Toomas Kaasiku fotod mõtlema — peidus poolest, ettekujutusest ja tegelikkusest, fotoreaalsusest ja interpretatsioonist.