Eduard Wiiralt 1898–1954 Naised rannal. 1934

All vasakul plaadil: WIIRALT VIII 1934
All vasakul: Vernis-mou Epreuve d´artiste
All paremal: Eduard Wiiralt

Ei ole võimalik ületähtsustada Eduard Wiiralti panust Eesti kunstilukku, kelle teosed on äratuntavalt temalikud: peene ja filigraanse graveerimisoskusega on vahendatud tihti erootilise alatooniga mänglevaid stseene. Wiiralt muutis siinse kunsti senist traditsioonilugu, mis oli harjunud mõõtma end kohalike maastike taustal. Oma töödega sai Wiiraltist maailmakodanik ja maailmakunstnik.
Pehmelakigravüür „Naised rannal“, mida teatakse ka kui „Aktid rannal“, on Wiiralti loomingus harvaesinevamaid ent võluvamaid lehti. Teos on valminud ühe Eesti Kunstimuuseumis oleva värvilise joonistuse alusel. Mai Levini kinnitusel on Wiiralti 1934. aasta aktijoonistused valdavalt värvipliiatsiga tehtud, eriliselt napi ja nõtke joonega, nii et neid võiks nimetada ingres’ilikeks 19. sajandi prantsuse maalija ning joonistaja Jean Dominique Ingres’i järgi, kellest art déco ajastul peeti väga lugu. Oma aktikrokiisid kasutas Wiiralt varemgi gravüüride tegemisel, hakates 1930. aastatel pehmelaki tehnikat just sellepärast kasutamagi, et siin säilis joonistuse võlu ja figuuri sujuvus.