Haus Galerii 19.12.2002-17.01.2003

JAANA JA OREST KORMAÐOV
KOOS

Jaana ja Orest Kormaðov kuuluvad oma “juurtega” kunstnike suguvõsasse. Oresti isa Nikolai Kormaðov on olnud üks silmapaistvamaid klassikalise maali viljelejaid, tema ema Luule on aga nimekas keraamik. Oresti vend Andrei on tuntud graafik. Ometi on “noored” Kormaðovid suutnud välja kujundada ainult neile iseloomuliku loomelaadi, mida nad seekord demonstreerivad koos.

SEB GALERII 04.12.2002-10.01.2003

MALL NUKKE
EESTI KULD

Näitusega \"Ikoonid\" uurib üks olulisimaid kaasaegseid Eesti kunstnikke Eestis olulisi märksõnu. Tema tööde vormistus tsiteerib mänguliselt vanavene ikoone.

Haus Galerii 28.11.2002-17.12.2002

GRÖÖNI KUNST
UUED ALGUSED

Koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobürooga on Haus Galeriis üleval kaasaege grööni kunst.
<br>Gröönimaa kohta teatakse Eestis napilt, grööni kunsti kohta veel napimalt. Ometi on Gröönimaalt, kus elab kõigest poole Tartu jagu rahvast, pärit silmapaistvaid kunstnikke, kelle looming mõjub ühtepidi üllatavalt teiseilmelisena, ent sageli ka tuttavliku ning ootuspärasena. On silmatorkav, et eskimo innuttuti murdes, mis on üks Gröönimaa ametlikke keeli, puudus algselt eraldi sõna “kunsti” tähistamiseks. Alles pärast eurooplastega kohtumist sündis ka uus sõna (“eqqumiitsuliaq”), ent see tähendas eelkõige “midagi huvitavat, mis on valmis tehtud”. On loomulik, et säärased esemed olid gröönlastel seotud ikkagi igapäevase elu-oluga: kalastamisega, vaalaküttimisega ja merelkäimisega.

Haus Galerii 30.10.2002-24.11.2002

ARNO ARRAK
MAASTIKUVISIOONID

Kui Eesti maastikumaal otsib oma vaoshoitud koloriidiga ikkagi \"eestlaslikku\", siis Arraku teravad ning vahetud värvivahekorrad otsivad \"üldinimlikku\". Kunstnik ei ole väljenda enam \"isiklikku\", ta ei ole endas kinni. Siin on kõike ja kõiki. Ja igavikuliselt ning alati.

SEB GALERII 23.10.2002-28.11.2002

MARI ROOSVALT
SILLAD

\"Minu jaoks on olnud alati oluline mingi märgi otsing, millega oma tundeid väljendada,\" tunnistab kunstnik. Seetõttu ei olegi ehk enam imekspandav, miks Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti pikaaegne õppejõud üritab pidevalt iseenda ja maalikunsti piiridest üle astuda või nende vajalikkust kahtluse alla seada.

Haus Galerii 08.10.2002-28.10.2002

ANATOLI STRAHHOV
PEEGELDUSED

Anatoli Strahhovi puhul märgitakse ikka ja jälle harmooniliste unenäomaailmade kujutamist, mis romantikute kombel otsib pidevalt ajatut ning inimkultuurist sõltumatut ilu.

Haus Galerii 17.09.2002-07.10.2002

RICHARD KALJO
illustratsioonide originaalid A. Dumas´ teostele “Kolm musketäri” ja “Kakskümmend aastat hiljem”

Eesti puugravüüri silmapaistva meistri Richard Kaljo (1914-1978) sulejoonistused Alexandre Dumas\' musketäride triloogiale aastatest 1957-1958 olid aastakümneid kadunud, mistõttu uustrükkide jaoks tuli illustratsioone esiktrükist kopeerida. Vahetult Alexandre Dumas\' 200. sünniaastapäeva eelsel aastal ilmusid rohkem kui 50 joonistust triloogia kahele esimesele raamatule aga ootamatult taas päevavalgele. Galeriiseintel on neist eksponeeritud 30 ja seda avalikkusele esmakordselt.

SEB GALERII 12.09.2002-18.10.2002

IVIKA LUISK
FLORA

Ivika Luisk on kõigi dokumentide kohaselt diplomeeritud kunstnik: lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali ja monumentaalmaali eriala, hiljem õppinud Stockholmis ning väidelnud end kunstimagistriks. Samas on ta pigem maalinud enesele, kuna viimane isiknäitus toimus juba 1998. aastal galeriis Vaal ning pärast seda on Luisu tööd olnud üleval veel vaid paaril grupinäitusel.

Haus Galerii 22.08.2002-16.09.2002

JUSS PIHO
OLUKORRAD

Publikule, kes Juss Piho loominguga tuttav, on väljapanek kindlasti meeldivalt üllatuslik. Piho on enamalt viljelenud väikeseformaadilist groteskset omanäolist figuratiivset joonistust. Seekord eksponeerib ta aga suuremõõtmelisi õlimaale lõuendil, mis on valminud senisega võrreldes ootamatult uues laadis. Kuigi ootamatu, ei mõju laadimuutus mitte kunstniku rabeda eneseotsinguna, vaid küpse mõtteväljendusena, mis oodanud teostamist juba aastaid.

SEB GALERII 08.08.2002-09.09.2002

ANDRO KÖÖP
GALAXIES

Näitusega otsib kunstnik, kes hetkel aktiivselt tegev sisekujundajana, eelkõige vastust küsimusele, milline peaks olema kunstiteos kaasaegses interjööris. Kas minimalistlik ruum klaasi, metalli ja valgete seintega vajab kunstiteose näol originaalset sisulist täiendust? Kas peaks see olema tõsine, kõikide konventsioonide kohaselt heaks kunstiks loetud õlimaal või lihtsalt efektne värvilaik? Kust üldse läheb kahe eeltoodu vaheline piir?