HAUS GALERII KUNSTIKLASSIKA OKSJONID - VIDEOKATALOOG/SÜGIS 2022

Haus Galerii kunstiklassika oksjonitel on lisaks kunstituru arendamisele ja kunsti hinnaväärtuse kujundamisele ka oluline hariduslik eesmärk. Viimaste aastate uuendusena oleme jäädvustanud igast oksjoniteoste kollektsioonist videokataloogi. Esitleme tuntud autoreid ja nende teosid jagatuna Eesti kunsti- ja ajaloopildis olulistesse teemagruppidesse. Videokataloogid ilmuvad traditsiooniliste trükikataloogide kõrval oksjonile järgeneval perioodil ning on avaldatud kõigile kättesaadavana, pakkudes olulist hariduslikku lisa eesti kunsti tutvustamisel nii kunstisõpradele, huvilistele, kollektisonääridele, kunstiõppijatele. Videokataloogid viivad vaataja Eesti kunsti juurde lihtsas ja meeleolukas ning kergelt haaratavas formaadis. Käesolev kataloog on valminud 2022 aasta sügisoksjoni teoste põhjal. Tekste loeb oksjoni kuraator ja Haus Galerii omanik Piia Ausman. Tekstide autor kunstiloolane Eero Epner. Videokataloogi režissöör ja loovjuht Nando Grancelli.

1. SADAM

Sadamate kujutamine oli Eesti kunstiajaloos tugevalt levinud, nii enne kui pärast Teist maailmasõda. Sadamat tajuti kui piiripunkti maismaa ja mere vahel kõneledes inimese ja looduse kokkupuutest. Lisaks sadamas seisvatele laevadele portreteeriti ikka merelt tulevaid või sinna minevaid kalureid. Sadama motiivi sage esinemine Eesti kunstis näitab selle tähendusrikkust: sadam võis olla kunstniku jaoks nii romantiliste igatsuste väljendaja kui ka karm tööpaik, nii linnasiluetti kujundav maamärk kui ka atmosfääri loov ja Eesti identiteedile omane paik.

 

2. LINNAD

Eesti kunstiajaloos eelistatakse linnasid kujutada kui ajatuid ja romantilisi kohti. Progressi asemel keskendutakse pigem agulitele, varemetele, parkidele või vanalinnale. Samuti näeme linnavaadetel harva inimesi, kuna linnad on justkui isetekkelised ja nende areng on seisma jäänud aastakümneid tagasi. Säärane viis otsida ja leida linnades romantilist ning isegi sentimentaalset väljendab kunstnike  igatsust ajatu ruumi järele. 

3. MEIE ELU KANGELASED

Kunstiajaloos portreteeritakse ikka ja taas tähtsal kohal olevaid ja ühiskonna arengut suunavaid inimesi. Eriti tellimuskunstis annavad tooni kuningad, kodanlased ja väepealikud. Kuid nende kõrval on kunstnikud tundnud alati huvi ka palju lihtsamate natuuride vastu, kes jäävad anonüümseks, ent illustreerivad ilmekalt ühiskondlikke protsesse. Kunstnikele meeldib jälgida sääraste inimeste vahetut olemust ning elukogemusest jutustavaid nägusid. Tavaliste inimeste jälgimine nende argises keskkonnas on kahtlemata võlunud autoreid eri aegadel ja eri kohtades.

 

4. AVANGARD

Siia peatükki koonduvad üks väga ootamatu ja üks ootuspärane maal. Endel Kõksi avangardsed katsetused on hästi teada ning välismaal elades sai ta takistamatult nende uurimisse süveneda. Erich Pehap seevastu pole siiani avangardirindel esinenud. Näeme koolipoisina valminud teost laadis mille juurde Pehap enam hiljem ei naasnud. Märkides avangardi üht olulist omadust, milleks on üllatada. 

 

5. KONRAD MÄGI

Konrad Mägi teoste kaardistamine on tänaseks võimaldanud kindlaks teha peaaegu 300 maali asupaiga. Siiski ilmub endiselt vahel välja tõelisi üllatusi. Üheks on käesolev Norra maastik, mis asus peaaegu 80 aastat Austraalias väliseestlaste kollektsioonis. Rahvusvaheline kogukond on viimastel aastatel asunud Mägile enam tähelepanu pöörama, tema tööde näitused on toimunud Roomas, Torinos, Espoos, Kopenhaagenis ja Lillehammeris, tõestades tema talendi olulist oalust 20 sajandi Euroopa kunstis. Välisteadlaste sõnul tõstavad Mägi esile peamiselt kaks tunnusjoont. Esiteks tema eriline värvikasutus, kus koloriit näib seesmiselt hõõguvat ja kannab endas tugevaid emotsionaalseid impulsse. Teiseks aga Mägi looduskäsitlus, mille intensiivsus ja nägemuslikkus on harvanähtavad.

6. TAGASI KODUMAA RÜPPE

Pärast Teist maailmasõda hakkasid paljud kunstnikud maalima loodust. See oli nende jaoks üks võimalusi, kuidas eemalduda poliitikast, aga ühtlasi ka viis, kuidas kinni hoida siinse maalikunsti traditsioonidest, kus maastikumaal oli olulisel kohal. Ent kahtlemata oli loodus paljude autorite jaoks endiselt ka lihtsalt tuttav paik, kus nad olid veetnud oma lapse- ja nooruspõlve ning mille dünaamikat nad tajusid varjamatu intensiivsusega. Loodusest ei tuntud rõõmu ainult kui vaatemängust, vaid ka kui loomulikust keskkonnast, kus viibimine oli sama loomulik kui käe libistamine taskusse.

7. NAISED

Naiste kujutamise traditsioon Eesti vanemas maalikunstis on vastuoluline, kuna emantsipeerunud naise kujutisi on pigem vähe ja naist vaadatakse sageli anonüümse sümbolina või siis mehelike fantaasiate objektina. Meesterahvad maalidel tavaliselt töötavad, mõtlevad või poseerivad, kuid naisterahvad lihtsalt on. Vahel tundub, nagu oleks nad sattunud maalidele lausa pooljuhuslikult, möödaminnes, nende hoiakus puudub kunstnike soovil aktiivsus ja nad on pigem vaadeldavad kui vaatlejad.

8. SILMAD

Eesti vanemas kunstis on sage, et figuraalkompositsioonides ehk mitmeid inimesi kujutavates maalides antakse näod edasi visandlikult, kõigest mõne tõmbega. Küll aga on alati erilise tähelepanu all silmad. Isegi kui silmi ei maalita välja detailselt ja realistlikult, siis on nendesse koondatud meeleolu ja psühholoogia. 

9. KÖÖK

Üllatuslikult on käesolevas kollektsioonis mitu maali, kus keskseks toimumispaigaks on köök. Köök on kunstnikele kindlasti väljakutseks tänu oma erinevatele funktsioonidele. Lisaks praktilistele eesmärkidele nagu toidutegemine on köök olnud alati ka sotsiaalne kohtumispaik, aga ka koht, kuhu ladestuvad mineviku traditsioonid ja kombed, ajalugu, mis on kunstnikke ikka paelunud.  

10. PUHKUS

Töötava ja aktiivse inimese kujutamise sagedus kunstis on loogiline, kuna aktiivsuses on alati ka dramaatika, dramaturgia, pinge ja pingutus. Lõõgastuva inimese maalimine nõuab seevastu hoopis teistsugust tähelepanu, filosoofilist vaatnurka, kus peab jälgima rahu. Tegemise asemel on nüüd maali huviobjektiks mittemidagitegemine, mis pakub kunstnikele hoopis uusi väljakutseid. 

11. LILLED

Lillede maalimine ei tähenda sugugi alati nende natüürmortidesse sättimist. Lilled on äratanud kunstnike tähelepanu nii vaasi panduna kui vabas looduses, nii kimpudena kui juhuslikemates seostes. Lilli imetletakse kas nende välise vormi ja värvirikkuse pärast või siis kannavad nad sügavamaid sümboolseid tähendusi. Kuidas ka ei oleks, Eesti kunstiajaloos on lillemaalil alati olnud oma koht ning vähe on vanemas kunstiloos neid autoreid, kes lilli ei oleks maalinud.

12. VALGUS

Värvi kõrval on maalikunstnike jaoks alati olnud oluliseks kujutamisobjektiks valgus. Õigemini polegi tegemist objektiga, sest valgusele on kõige raskem näppu peale panna. Me tunneme maalipinnal ära värvid ja pintslitõmbed, oskame kirjeldada kompositsiooni ja motiivistikku, kuid valguse analüüsimine on tunduvalt keerulisem. Sageli ei näita kunstnikud valguse allikat, see imbub värvidesse ja esemetesse, on ebamäärane ja ometi totaalne. Kuigi tabamatu, defineerib valgus sageli kogu maali atmosfääri.