1931. aastal oli tal aga piisavalt taipu mitte tõrjuda tutvust Strasbourgis elava Nelly Stulziga, kes oli kunstikollektsionäär, kunstnik ning luuletaja ning kes korraldas Wiiralti teoste müüki ja ka tema isikunäituse 1932. aasta mais. Nii viibis Wiiralt ajavahemikus 1931 – 1933 peamiselt Strasbourgis ja seda aega iseloomustab tema ellu saabunud teatav stabiilsus ja helgus. Tema loomingus oli toimunud kümnendivahetus samuti märgiline, kus ta töötas küll veel oma 20ndatele aastatele omases meelelis-groteskses laadis, mida üha enam asus välja vahetama tõsimeelsem ja vaimsem (karskem) stiil.

„Stseen tänavalt“ on igal juhul veel läbinisti nii groteskne kui ka meeleline. Tunda on Wiiralti lemmiku Otto Dixi mõjusid. Kõik selle pildi pinnal paradeerivivad tüübid on kui omaette jutustused ning nende omavahelistest suhetest ja seostest põimub nii psühholoogiliselt kui ka kompositsiooniliselt paeluv vaatepilt. Kui peaks endale seadma tänamatu ülesande leida selle teose peategelane, siis minu jaoks on need kahtlemata sellel tööl näha oleva sõrmed. Eduard Wiiralti armastus detailide vastu on üldiselt teada, aga just käed ja sõrmed said 1930ndatel tema teostel eriti väljendusrikasteks ja rõhutatuteks. Loomulikult pole vähem oluline kogu pildil toimuv eluteater, mida Wiiralt küll distantsilt, ent siiski kaasaelamisega kujutab.

Eduard Wiiralti töö "Stseen tänavalt" kuulub Haus Galerii XLI kunstiklassika oksjoni valikusse. Oksjon toimub reedel, 21. aprillil kell 19.30. Oksjonitöödega saab tutvuda galeriis ja veebikataloogiga kodulehel siin.