Uudised > Kevadoksjoni kunstikild: Ferdi Sannamees

Kevadoksjoni kunstikild: Ferdi Sannamees

590.t2.jpg

Kallis kunstisõber!

Haus Galerii kevadoksjonil on maalide ja graafika seas koht ka keraamilisel skulptuuril. Tutvustame skulptor Ferdi Sannameest ja tema teost „Nuttev naine“.

Ferdi Sannamees (1895-1963) on sündinud Otepää kihelkonnas. Ta õppis 1918-19 Tartus Konrad Mäe ateljees maali, aastatel 1919-24 kunstikoolis „Pallas" maali ja graafikat. Peale seda õppis ta A. Starkopfi ja V. Melliku juures skulptuuri, täiendades hiljem end Dresdenis ja Pariisis. Tolle­aegses väikese­arvulises skulptorite­peres hakkas Sannamees peagi juhtivat osa etendama ning selline positsioon säilis tema eluaja lõpuni.

Pildil: Ferdi Sannamees. Nuttev naine. 1943

Peale õpinguid töötas kunstnik „Pallases” kipsivaluõpetajana, peale seda Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuriklassi juhatajana. Aastatel 1944-50 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud ja hiljem direktor. Sannamees oli ka ENSV Kunstnike Liidu asutaja ja esimees.

Tema loomingu põhiosa moodustab vaba­skulptuur − portree ja figuur. Lemmik­materjaliks kujunes pronks, kuigi ta on sisukaid töid loonud ka puust, marmorist, graniidist ning savist. Just glasuuritud savist on loodud ka oksjoni ainus skulptuur „Nuttev naine“.

Kahtlemata oli Sannamees eesti skulptuuri silma­paistvamaid portretiste. Tema meheportreed on jõulised ja ekspressiivsed, naise- ja lapseportreed aga hoopiski intiimsemad. Skulptor on kujutanud paljude elualade esindajaid (A. Tassa, F. Tuglas, J. Tõnisson, J. Vilms, K. Päts, E. Wiiralt, M. Metsanurk). Kunstniku varasemas loomingus esineb artdeco’liku vormi dekoratiivset stilisatsiooni („Naisfiguur ülestõstetud kätega“, Tartu kino „Athena“ skulptuurikaunistused), edaspidi on figuurides oluline liigutuste ilmekus ja pingestatud vorm („Lamav naine“, „Narkissos“).

Sannamees on loonud vaba- ja dekoratiivskulptuuri, ka figuure ja monumente, nagu Vabadus­sõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestus­sammas Tallinna Reaal­kooli juures (1927) ja A. H. Tammsaare ausammas Albus (1935). Skulptuuride kõrval on Sannamehelt säilinud ka huvitavaid graafilisi lehti, andekalt teostatud arvukaid joonistusi ja mõned õlimaalid.

< tagasi