Graafikat võib pidada ühelt poolt küll kunsti väikevormiks, ent teisalt on selle töömahukus,  tähendused ja ajalugu väljunud kaugelt igasugu väiksuse piiridest. Graafika on korraga nii erakordne vabalooming, millest jääb vaid üks ja ainuke unikaalne jälg, kui ka väga funktsionaalne oskuskunsti liik, mis võimaldab motiivi tiražeerida.  Pärast sajanditepikkust mitmeotstarbelist joonistamist, esteetilist ja praktilist, hakkas graafika 1450. aastast, mil Johannes Gutenberg leiutas trükipressi, kaasama keerukaid, tehnilisi lahendusi. Iga graafikatrüki alusena valmis siis ja sajandeid hiljemgi peenes käsitöös valminud graafikaplaat, mis nõudis enamat, kui lihtsalt ideed ja pliiatsit. 

Ühisnimetajana koondab graafika kunstiliigina kõike, mida hõlmab joon. Joone võlu, sõlmitus, seotus, peenus, puhtus, tihedus. Põhjalikult läbitöötatud joon millega luua realistlikult maalilisi illusioone või üksik kiire joon kujutamaks tinglikke tervikuid, mida vaataja silm oma enda assotsiatsioonidega täidab, ent ka joon, kui millegi tähis, märk, sümbol.  Omnipotentne joon – joon joonistuses, joon kalligraafias, joonestuses, kõrgtrükitehnikates, sügavtrükitehnikates, arvutigraafikas, fotograafias ning leidlikult kõige selle mix`ideski, millega joon end täna ja kaasaegsena väljendab. 

Loe kuraator Piia Ausman artiklit grafikast lähemalt SIIT