Valerian Loik 1904–1986 Õhtu Kihnu saarel. 1950

Valerian Loik oli pea sama kaua professor Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui õpilane Pallases. Viimase lõpetas ta pärast 11 aastat kestnud õpinguid 1935. aastal Ado Vabbe õpilasena, olles seejärel kuni sõja alguseni hoopis raamatupidaja. Pärast sõda asus ta aga tööle kunstiõppejõuna, olles ühtlasi viljakas ning erinevates laadides töötav maalikunstnik.
Loik alustas sageli maalidega, mille motiividega ta hiljem edasi töötas, jättes sarnaseks nii kompositsiooni kui ka värvivaliku. Antud teos eelneb Loigu ilmselt tuntuimale tööle Kihnu karjused (1956), mille on enda kogusse ostnud Tartu Kunstimuuseum, kuid erinevused kahe töö vahel piirduvad detailidega. Loigu Kihnu vaatlus on ühelt poolt hiilgav näide klassikalise maalitehnika suurepärasest valdamisest, teisalt on teos realistliku kunsti selle poole esindaja, mis laskumata liigsesse tõetruudusesse või - vastupidi – magusasse ilutsemisse oskab olla kaasviibija, üks osa tegelikkusest. Nii võib Loigu maali soovi korral ka etnograafilise dokumendina võtta.